/nginx/o/2012/11/09/1423356t1h15f6.jpg)
Rohkem kui 8000 aastat tagasi kukkusid või tõugati umbes 19-aastane naine ja temast natuke vanem mees kaevu.
Kiviaegne mõrvamüsteerium?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid avastasid Iisraelist Jerzee orust nimetatud kaevu ja inimjäänused, edastab Live Science.
Asjatundjate sõnul ei saa kindlaks teha, kas paar kukkus kaevu või oli mängus kellegi kuri käsi.
«Teada on, et kui need isikud kaevu kukkusid, siis pärast seda enam kaevu kasutada ei saanud. Vesi oli surnukehade poolt saastatud,» selgitas Iisraeli antiigiameti esindaja Toyam Tepper.
Leitud kaev asub Iisraelis Enot Nisaniti lähedal kunagises iidses asulapaigas. Kaev on kaheksa meetrit sügav ning kaevusuu diameeter on 1,3 meetrit. Kaks inimjäänust ei olnud ainsad, mis kaevust leiti. Lisaks paljastusid kiltkivist noad, kivist nooleotsad ja veel mitmed tööriistad. Sajandite jooksul kogunes kaevu ka loomajäänuseid.
Kaev pärineb 8500 aasta tagusest ajast ning selle võisid rajada neoliitikumi aja farmerid.
«Need farmerid oskasid paiga hüdroloogiat ja geoloogiat enda huvides ära kasutada. Samas võis selle kaevu rajamine nõuda head koostööd ja rajamine võttis aega,» sõnas Tepper.
Arheoloogide sõnul on selliste neoliitikumi kaevude leiud üsna haruldased.
Maailma vanimad kaevud on leitud Küproselt ning on Iisraeli kaevust 1000 aastat vanemad.