Suurbritannia psühhiaatrite tehtud uuring näitas, et intelligentseid inimesi ohustab alkoholism rohkem kui vähem- intelligentseid.
Uuring: intelligentsemaid inimesi ohustab alkoholism rohkem
Uurijate sõnul võib alkoholiprobleem naistel välja areneda 30. eluaastates ja meestel 40. eluaastates, vahendab Sciencedaily.com.
«Tavaliselt on intelligentsematel inimestel parem haridus ja nad töötavad juhtidena. Stressirohke töö on see, mis viib alkoholi liigtarbimiseni,» sõnasid psühhiaatrid.
Nad jätkasid, et naistel, kes töötavad meeste juhitavates ametites, on alkoholi küüsi langemisega rohkem probleeme.
Meestel on alkoholi liigtarbimise käivitajaks enamasti ületöötamine.
«Samas on tänapäeva töökeskkond see, mis soodustab alkoholi tarbimist. Isegi paljudelt ärikohtumistelt ja läbirääkimistelt ei puudu alkohol,» leidsid uurijad.
Psühhiaatrid uurisid 1970. aastal ühe nädala jooksul sündinud 8710 meest ja naist ning nende vaimse võimekuse seost alkoholismi tekkimisega.
«Saime nende isikute vaimse võimekuse testi andmed, kui nad olid kümneaastased ja lasime teha praegust intelligentsust mõõtvad testid,» selgitasid psühhiaatrid.
Uuringu tulemused näitasid, et mida paremad olid intelligentsuse näitajad juba lapsepõlves, seda suurem oli oht alkoholismi tekkeks täiskasvanueas.
«Kõige paremini täiskasvanuna intelligentsustesti teinud isikud tarbisid ka kõige rohkem alkoholi. Viletsamate testitulemustega isikutest polnud mitmed oma elu jooksul kunagi alkoholi tarbinud,» sõnasid teadlased.
Uurijate sõnul tarbivad juhtivatel kohtadel töötavad isikud keskmiselt 15,1 ühikut alkoholi nädalas. Madalamatel ametikohtadel töötavad isikud aga keskmiselt 11,6 ühikut alkoholi nädalas.
«Meie uuringus tähendas üks alkoholiühik kahte klaasi veini. Uuring näitas, et naised tarbivad nädalas keskmiselt üheksa ühikut ja mehed 18,7 ühikut alkoholi,» lisasid psühhiaatrid.
Uurijate arvates on need alkoholitarbimist näitavad arvud küllaltki kõrged ja aasta-aastalt on need kerkinud. Samuti on kerkinud alkoholi liigtarbimisest tingitud surmajuhtumid.