Itaalia teadlased: Napoleon ei surnud arseenimürgituse tagajärjel

Jacques-Louis Davidi maal Napoleon I-st

FOTO: Wikipedia.org

Itaalia rahvusliku tuumafüüsika instituudi teadlased leidsid enda sõnul kindla tõendusmaterjali, et Prantsusmaa kuulus keiser ja väejuht Napoleon I ei surnud arseenimürgituse tagajärjel.

Teadlaste kinnitusel leiti küll 1961. aastal Napoleoni juukseid uurides neist tavapärasest rohkem arseeni, kuid see ei tõendanud veel, et kuulus mees oleks mürgitamise tõttu eluga pidanud hüvasti jätma, vahendab The Telegraph.

 

Nad jätkasid, et ka Napoleoni laiba lahkamisdokumentides pole mitte ühtegi ülestähendust mürgituse kohta.

 

«Uurisime Napoleoni maiseid jäänuseid – juukseid – uuesti ja leidsime, et ta elu paaril viimasel aastal polnud arseeni hulk juustes suurenenud,» sõnasid Itaalia teadlased.

 

Ettore Fiorini ja Ezio Previtali koos oma teadlastemeeskondadega uurisid Prantsusmaa ja Itaalia muuseumides olevaid Napoleoni juukseid.

 

«Juuksenäidised on Napoleoni erinevatest eluetappidest. Analüüsisime Napoleonilt lõigatud juuksesalku, mis pärinesid aastatest 1812, 1816 ja 1821. Üks juuksesalk pärines ka 1826. aastast, pärast tema surma lõigatud salgust. Võrdlusena uurisime Napoleoni abikaasa Josephine`i juukseid, mis lõigati pärast tema surma 1814. aastal ning kümne tänapäeval elava Napoleoni järeltulija juukseid,» selgitasid teadlased.

 

Teadlased kasutasid juuste uurimiseks radioaktiivset meetodit ja leidsid, et kõik juuksenäidised sisaldasid arseeni, kuid 200 aasta vanused juuksed rohkem kui tänapäeva juuksed.

 

«Napoleoni juuksed olid tüüpilised tema ajastul, 19.sajandi alguses elanud inimese juuksed. Arseeni tase oli samasugune nii ta lapsepõlve juustes kui ka tema viimastel elupäevadel St. Helena saarel lõigatud juustes,» sõnasid uurijad.

Itaalia uurijate kinnitusel toetab nende värske uuring varasemat teooriat, et kuulus korsiklane suri maovähi tagajärjel, mitte teda ei mürgitatud.

«Napoleoni juuste uurimine näitas, et arseeni tase oli ta juustes kogu elu sama. Kuulus keiser ei toitunud oma pikkade sõjaliste manöövrite ajal just väga tervislikult ning tema menüü koosnes suuremas osas soolatud või kuivatatud toiduainetest. Tema menüüst puudusid tihtipeale värsked köögi- ja puuviljad ning see võis tekitada lõpuks vähi. Samas ladestus sellise toitumise tagajärjel tema juustes ka arseeni,» lisasid uurijad.

Napoleon I oli Prantsusmaa keiser 1804 – 1814 ja 1815. Geniaalse väejuhina võitis Prantsusmaa vastaseid koalitsioonivägesid (Napoleoni sõjad), alistas aastaks 1809 oma ülemvõimule Lääne-Euroopa. Pärast lüüasaamist Leipzigi lahingus pidi ta 1814 troonist loobuma. Teisel võimuloleku ajal (Sada päeva) sai 1815 Waterloo lahingus lüüa ja suri inglaste vangina St. Helena saarel.

Tagasi üles