Bonne: Minu jaoks on Pedigree sama mis õhk, mida hingan või viin, mida joon

Foto: Heikki Leis

Eesti vanim ning tugevaimaks peetav industriaalne kooslus Pedigree on valmis saanud uue kauamängiva, mis kannab nime «Satanic Disappointment».

Bänd esitleb oma tuliuut plaati täna õhtul Von Krahlis. Muusikuid tulevad oma etteastetega õnnitlema Mamiffer USAst, Menace Ruine Kanadast, Tolmunud Mesipuu, Deathcats ning DJ-dena Ardo Kivi (Tallinn Daggers) ja Tambucho (Zahir).

Elu24 küsimustele vastas Pedigree asutaja ja laulja Bonne.

Kuidas sündis plaadi nimi «Satanic Disappointment»? Milline arutelu selle ümber toimus ja mida see sinu enda jaoks tähendab?

See nimi tekkis juba kevadel, enne meie viimast tuuri ja sai katseks tuurisärgile trükitud. Ja järjest rohkem ja rohkem sõi ennast sisse. Ma küll pakkusin veel umbes 150 väga head nime välja aga lähtugem siiski printsiibist: esimene on alati parim. Üks põhjusi, miks selle jätsime oligi, et juba kujutasime ette, kui palju selle tähendust hakatakse küsima ja uurima ja kui suurepärane on võimalus alati erinevalt vastata! 

Kujutad sa ette pilti kuidas saatan saatanlikus pettumuses oma sarvilise pea langetab? 

Milles sa ise viimasel ajal pettunud oled?

Viimasel ajal pole eriti aega olnud milleski pettuda, oleme olnud väga hõivatud pettumuse valmistamisega. Ja kui, siis ehk mõnikord valmistab pisikese pettumuse see, kui enne kella 22 poodi ei jõua. 

Millised arengud on toimunud Pedigree muusikalises elus eelmisest plaadist kuni selleni? Kuidas praegune kooslus teie jaoks töötab ja mis seda omavahelist koostööd iseloomustab?

Ma arvan et see areng peegeldubki kõige paremini muusikas, «Satanic Disappointment» plaadis. Kindlasti on ka inimesi, kelle arvates on see taandareng. Minu jaoks isiklikult on see kõige fokusseeritum Pedigree plaat ja hetkel ka kõige küpsem ning põnevam. 

Meie kooslus Taffiga on töötand juba alates 1997 aastast, kindlasti on sel olnud oma tõususid ja mõõnasid, aga hetkeseisuga oleme ägedas ja ärevas kohas.

Meie koostööd iseloomustab kõige paremini meie looming, samas on kindlasti ka stressi ja pinget, aga ka tonnide viisi kvaliteethuumorit. Võime tunduda jõle karmid ja tõsised pässid, aga see on kohati hämmastav, kui palju head nalja saab meie laagris.

Uut hingamist on kindlasti toonud ka Kusti (bass, East Trading Wang, One Dollar Project) liitumine. Ta on ammune sõber ja meie generatsiooni ehk siis vanakooli mees - mõistame üksteist poolelt sõnalt. Jaagup on kindlasti üks parimaid trummareid Eestis.

Ehk oskad kokku luua ka numbrid ja öelda, mitu inimeset Pedigree koosseisus mänginud on.

Ei oskagi öelda, kas teadlikult või alateadlikult, aga olen alati Pedigreed hoidnud sellise orgaanilise ja areneva bändina. Meile meeldib, kui tuuma ümber elu muutub, meile meeldib  mängida paljude erinevate stiilidega ja teha koostööd paljude erinevate muusikutega. 

Ma pole täpset arvet pidanud, aga usun et Pedigreest on läbi käinud umbes ligi 20 pillimeest. Ja nad kõik on olnud suurepärased tüübid. Enamus on endiselt väga head kamraadid ja paljudega teeme tulevikus veel koostööd. 

Tähistate varsti 20ndat juubelit. Kuhu edasi? Kaua veel? Kas on veel midagi öelda või võib varsti pillid kotti panna? Mida bändi tegemine sinu jaoks tähendab?

Jah, tõesti on selline suur number kohe uksele koputamas, ise ka ei usu. Tagasi vaadates midagi kahetsema küll ei pea, see ongi põhiline. Eks me näe, ütles pime....mis aeg toob. Teeme edasi niikaua kui motti on, pille kotti panna pole küll plaanis. Pedigree puhul läheb see pill kotti ilmselt alles koos selle teisega. Minu jaoks on Pedigree sama mis õhk, mida hingan või viin, mida joon.

Võib-olla ilmub järgmine plaat juba järgmisel aastal, võib-olla kümne aasta pärast, me ei mõtle sellele. Öelda on alati midagi, kasvõi perse saata kõik, kui muud enam öelda pole. Seniilsuses ja küünilisuses on surmav annus sarmi ning selge märk sinu loomingulisest õitseajast on see, kui lähedased tahavad sind rihääbi saata.

Plaadil teeb kaasa ka Orelipoisina tuntud Jaan Pehk. Kuidas see koostöö sündis? Kuidas te temani jõudsite ja mida ta esimese n-ö koostööpakkumise peale ütles? Palju maksite? Kas mõnes mõttes kasutasite te ka tema nime ära n-ö müümise eesmärgil?

Jaan on meil ammusest ajast väga hea sõber ja lisaks sellele on ta minu arvates üks ässamaid Eesti meeslauljaid. Jaan on üks nendest kullafondi vendadest, kellega koos olles on alati pisar silmanurgas, muidugi naerust. Plaan temaga koos lugu teha on jutuks olnud tegelikult juba aastaid, nüüd sai see lõpuks teoks ning tulemus on meie arvates suurepärane. 

Sõprade vahel raha ei oma tähtsust ja ausalt öeldes pole ma enne sinu küsimust selle peale tulnudki, et Jaani osalus võib müüginumbrile kasuks tulla.

Kas vastab tõele, et filmisite ühele loole video lausa kirikus? Kas üheks n-ö ajendiks võib pidada ka Pussy Rioti ümber toimuvat? Või saite inspiratsiooni hoopis Anu Saagimi skandaalsest peost kirikuseinte vahel?

Jah, vastab tõele küll. Loo nimi on «Learning to Die» ja pala ise ja loo teema oli kirikuisadele vastuvõetav, aga selles, et saime loa filmida kirikus on «süüdi» ka pime juhus. Kirik ja religioon üldse ju otseses või kaudses mõttes valmistabki inimest ette surema. See on tõsine lugu, mingit intriigi või skandaali me sellega kindlasti ei ürita punuda, kuigi eks ole kindel, et vastuolulisust ja palju küsimusi see tekitab.

Pussy Riot pole meil omavahel kordagi isegi jutuks tulnud ja Anu Saagim tehku ka mis tahab, ta on vahva vurtsakas vanaproua. Nagu Pedigree, kõrges eas, but still kickin' ass! ;)

Pedigree

Holden Laamann - vokaal, kitarr, elektroonika
Taavi Aavik - kitarr, elektroonika
Margus Gustavson - bass
Jaagup Tormis - trummid

«Satanic Disappointmenti» esitlused toimuvad:

03.11 - Von Krahl, Tallinn

10.11 - Rock'n'Roll Heaven, Tartu

17.11 - On the Rocks, Helsingi