Saksamaal Leipzigis asuva Max Plancki instituudi paleoantropoloogide sõnul kinnitab neandertallase hamba uurimine, et need esiajaloolised inimesed polnud paiksed.
Teadlased: neandertallased polnud paiksed
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. veebruar 2008, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased skaneerisid ja tegid keemilise analüüsi Kreekas leitud 40 000 aasta vanusele, neandertallasele kuulunud hambale, kirjutab LiveScience.
«Neandertallaste liikuvus ja ränne on alati olnud tõendusmaterjali puudumise tõttu täis küsitavusi. Meie uuring näitas, et vähemalt osa elust veetsid need varajased inimesed hoopis teises kohas, kui seda oli nende surmapaik,» lausus uuringut juhtinud paleoantropoloog Katerina Harvati.
Mitmed teadlased on varem käinud välja teooria, et neandertallased sündisid, elasid ja surid samas paigas ning rändasid toidu otsingul väga vähe ringi.
«Analüüsisime Kreekast leitud hammast, mis leiti Peloponnesoses toimunud väljakaevamistel 2002. aastal. Mõõtsime selles hambas strontsiumi, vees, taimedes ja ka loomades leiduva metalli sisaldust. Selle metalli tase on erinevates piirkondades erinev,» selgitas Harvati.
Uuringus osalenud Kreeka paleoantropoloog Eleni Panagopoulou lisas, et strontsiumi tase hambas näitas, et selle hamba omanik elas ja võis ka sündida oma surma kohast vähemalt 20 kilomeetri kaugusel.
«Meie uuring näitas, et toidu hankimiseks rändasid neandertallased oma esialgsest asupaigast kaugemale. Oleksin üllatunud kui neandertallased poleks oma sünnipaigast eluaja jooksul või ka näiteks aasta jooksul kaugemale liikunud. Jutt käib siin ikkagi inimestest ja mitte maakülge juurtega kinnitunud puudest,» nentis uuringus osalenud paleoantropoloog Clive Finlayson.
Neandertali inimene (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esiajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas põhiliselt koobastest, valmistas tööriistu, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid kohastunud karmi eluga. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aasta tagas, oli lühike ja jässakas.