Briti Bristoli Maateaduste instituudi teadlaste sõnul arenes nägemine 700 miljonit aastat tagasi.
Nägemine arenes 700 miljonit aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. oktoober 2012, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiani on teadlased vaielnud täpse aja üle, mil varajastel elusorganismidel tekkis esmalt võime valgust näha, edastab Daily Mail.
Uurijate arvamused lähevad lahku, millistel käsna- ja meduusisarnastel liikidel tekkisid opsiinid, mis on valgustundlikud valgumolekulid.
Silmas olevad valgustundlikud valgumolekulid reageerivad valguseosakeste peale ja edastavad elektrokeemilisi teateid edasi järgmistele molekulidele.
Bristoli teadlased uurisid Oscarella carmela käsnu ja Cnidarians meduuse. Arvatakse, et just neil liikidel tekkis esimesena nägemine.
Teadlane Davide Pisani tegi koos oma kolleegidega arvutimudeli, kuidas opsiinid areneda võisid.
Arvesse võeti erinevate loomade ja organismide, kaasa arvatud käsnade geenide kohta käivat informatsiooni.
Leiti, et kõikide loomagruppide esimene ühine opsiin ilmus umbes 700 miljonit aastat tagasi. Esmalt ei olnud opsiin valgustundlik, kuid 11 miljonit aastat tagasi tekkis tal võime reageerida valgusele.
«Uuring paljastas, et loomariigi evolutsiooni käigus tekkis nägemine vaid ühel korral . Tegemist on huvitava avastusega veel selle tõttu, et loomade ja inimeste nägemine on ühtset päritolu,» selgitas Pisani.