T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Euroopas maeti esiajaloolisi surnuid pooleks lõigatuna

Inna-Katrin Hein
Euroopas maeti esiajaloolisi surnuid pooleks lõigatuna
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Euroopas maeti eelajaloolisel ajal surnuid pooleks lõigatuna
Euroopas maeti eelajaloolisel ajal surnuid pooleks lõigatuna Foto: SCANPIX

Arheoloogide sõnul lõikasid Euroopa vanimaks peetava linna elanikud oma surnud pooleks ning matsid siis.

Kummalised surnute poolitamised ulatuvad tagasi aega 4700 eKr praeguse Bulgaaria alal asuvas Provadias, mis on Musta mere rannikust 40 kilomeetri kaugusel, edastab Daily Mail.

Väljakaevamisi juhtinud arheoloog Vassil Nikolov keskendus vanale inimasulale ja selle nekropolile, kust kummalised ja keerulised matmisrituaalid avastati.

Euroopa vanimas inimasulas võis elada 300 – 350 inimest.

Seni aga ei teata, miks osa surnuid lõigati pooleks ning maeti puusaluu ees. Uurijate sõnul oli tegemist soolarikka piirkonnaga, mille osa elanikke olid oma ajastu kohta jõukad.

Asula elanikud elasid kahekordsetes majades ning said oma sissetuleku piirkonnas soola kaevandades. Sool oli iidsel ajal sama tähtis kui nüüdisajal nafta.

«Soola tootmisel kasutati mitut tehnikat. Sool oli samas ka nagu raha, sest see aine on tähtis nii inimestele kui loomadele,» selgitas asjatundja.

Paik on seni tähtis soolatootmise keskus. Iidsel ajal oli see Balkanil ainus paik, kus soola toodeti ehk ta oli oma ajastu «müntide vermimise» keskus.

Linna kaitseks olid selle ümber kivimüürid, mille kõrgus ulatus kolme meetrini ning paksus oli kaks meetrit. Tegemist võis olla Euroopa eelajaloo kõige massiivsema kaitseehitisega.

Ka näitasid leiud, et linnas võis olla juba arenenud klassisüsteem.

Arheoloog Margarita Luntševa  sõnas, et osast matmispaikadest leitud spiraalsed vasest juuksenõelad viitasid kõrgklassi isiku matustele.

«Arvame, et naistel olid mingid juuksekrunnidega soengud,» lausus arheoloog.

Sellel suvel kahe kuu pikkusel väljakaevamisel osalenud Briti, Jaapani ja Saksamaa teadlased kinnitasid leide.

Pilte vaata siit.

Märksõnad
Tagasi üles