Kristina Šmigun-Vähi: olen endale teadlikult väga haiget teinud

Rivo Veski
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetki kolmanda «Tähed jääl» otsesaate läbimängust.
Hetki kolmanda «Tähed jääl» otsesaate läbimängust. Foto: Kerli Kurvits

«Ma võtan kõike jätkuvalt väga rahulikult, sest kuklas on teadmine, et siit saatest võib ükskõik kes ükskõik kunas välja langeda,» ütleb Kristina. Ebakindlaks see teadmine jäätähte, kes uiskudel võidu nimel Kristjan Ranna õpetustel libiseb, teps mitte ei tee.

«Tänaseks oleme hästi ette valmistunud, teeme selle ära ja vaatame alles siis, mis homne päev toob,» ütleb Kristina igasugu spekulatsioone vältides.

Pinge all murdunud võistluskaaslane Emil Rutiku kohta ütleb Kristina, et pingetaluvus on individuaalne. «Kui sa pole harjunud hommikust õhtuni nii kiire rütmiga, siis tahes-tahtmata paned sa end proovile ja ei teagi lõpuni, kus on sinu piirid. Minul on mälu oma sportlase karjäärist. Mäletan, mida suutsin ja mis oli tippsaavutus, kuid pausi pärast ei tulnud keha järgi minu mälule,» vaatab Kristina ajas tagasi ning ütleb, et tegi seetõttu 2010. aasta hooajal enda füüsisele väga haiget.

Ka «Tähed jääl» tempot ei pea Kristina nalja tegemiseks. «Ka tippsportlasega võib juhtuda ettearvamatuid tagasilööke. Miski pole kivisse raiutud,» on Kristina kindel, kuid ütleb, et saate «Tähed jääl» koormus jääb tema laele kõvasti alla.

«Jah, ma olen ikka natuke teiste koormustega harjunud,» naerab Kristina.

Teadupärast - päris diivani pealt Šmigun-Vähi saatesse ei tulnud. «Ma olen väga suur jooksufänn. Minu igapäeva trenn koosneb jooksmisest ja võimlemisest.»

Jääl seni eeskujulikult liuelnud Kristina sõnul märkab ta endas iga saatega progressi. «Tunnen jääl end järjest kindlamalt.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles