Kuna tantsukategooriaid tuli tänavu juurde kaks, siis tänu sellele kasvas ka kogu festivali kategooriate arv, mille siseselt tuli tantse omavahel võrrelda. Kui me oleks jätkanud üks- ühele eelmise aasta kvoodisüsteemi, oleks erinevaid kategooriaid kokku 20.
Kui kõigis neljas piirkonnas oleks nendes 20-nes kategoorias toimunud hindamine eraldi, oleks me saanud kokku 80 erinevat kategooriat, mille parim oleks saanud otsekoha lõppkontserdile.
Kahjuks aga ei jagunud kõigisse 80 kategooriasse piisavalt tantse, mida omavahel võrrelda. Selleks, et varasem piirkondlik kvoodisüsteem oleks toimida saanud, oleks pidanud olema igas 80 kategoorias vähemalt 5 - 7 tantsu, mida omavahel võrrelda. Reaalsuses oli aga tervelt 49 kategoorias tantse alla viie, ehk polnudki midagi nagu võrrelda ja seega ei saanud varasem kvoodisüsteem kuidagi enam toimida.
Sellest lähtuvalt otsustasime reglementi vahetult enne piirkondliku festivali muuta. Selle muutuse tulemusena jäi alles ainult 20 kategooriat ehk žürii andis oma hinded tantsudele alles pärast kõigi piirkondlike festivali päevade toimumist.
Seega konkureerisid kõik ühe vanuseastme ühe tantsukategooria tantsud omavahel sõltumata sellest, millises piirkondlikus voorus üles astuti. Seega olid kõik sisuliselt võrdsed ja mingid piirkondlikud eelised enam väga rolli ei mänginud.
Ilmsel võivad selle otsuse üle ilmselt kõige rohkem rõõmustada need varasemate aastate kvoodisüsteemi kriitikud, kes väitsid seda, et lõppkontserdile ei pääse kõik parimad ja et tänu eraldi toimuvale piirkondlikule arvestusele kaotavad just suured ja tugevad piirkonnad.
Nüüd siis on õiglus jalule seatud ja valik on tehtud üle Eestilise pingerea alusel ning KOOLITANTSU juubelifestivalil astuvad ülese tõepoolest tänavuse festivaliaasta TOP 110 tantsu.
Selleks, et uus hindamissüsteem ka toimiks, tuli käigupealt muuta ka žürii koosseisu. Kui algselt oli plaanitud žürii 7 liikmelisena ehk lisaks 5 põhiliikmele, kes osalesid kõigis piirkondades oleks pidanud igas piirkonnas lisanduma veel kaks liiget, siis viimaste lisandumine osutus uue süsteemi järgi mõtetuks, kuna selleks, et hinnata oleks tulnud vaadata ära kõik piirkonnad. Seepärast tuligi lisaliikmetest kahjuks loobuda ja žürii jäi viie liikmeliseks.
Kuna eelpool sai mainitud, et 110 lõpkontserdi kohta läks jaotusele koodisüsteemi järgi, mis oli propotsioonis kategoorias osalenud tantsude arvuga ja lähtusid hinnetest tekkinud pingereast, siis oli ka traditsioonilised 5 erandit.
Sellest viiest erandist kuulus üks koht ühele maakonnale, kes oleks muidu jäänud ilma lõppkontserdi kohast.Kaks kohta olid traditsioonilised maakondliku lisakohad, mis läksid Lõppkontserdi toimumiskohale Pärnule.Kaks viimast kohta olid aga nn. Peakorraldaja otsusega õnnelikud pääsejad, kes valiti napil välja jäänud tantsude seast.
Kokku osales piirkondlikus voorus 337. 3 tantsu diskvalifitseeriti festivalilt reglemendi rikkumise pärast. Kokku hinnati siis 334 tantsu.
Žüriilt said maksimum punkte ehk 35 punkti 6 tantsu
12 tantsu said kas 33 või 31 punkti
21 tantsu said punkte vahemikus 26 -29
37 tantsu said punkte vahemikus 21 -25
54 tantsu said punkte vahemikus 16 -20
81 tantsu said punkte vahemikus 11 -15
72 tantsu said punkte vahemikus 6 -10
44 tantsu said punkte vahemikus 0-5
Kõrgeim punktisumma millega lõppkontserdilt välja jäädi oli 21 punkti.
Ja madalaim punkti summa millega veel lõpkontserdile pääses oli 16 punkti.