:format(webp)/nginx/o/2012/10/25/1390808t1h343b.jpg)
Aafrika elevandid moodustavad uusi gruppe, adopteerides teiste gruppide liikmeid, kui nende enda gruppi kuulujaid on tapetud salaküttide poolt.
Aafrika elevandid adopteerivad, et asendada salaküttide poolt tapetud kaaslasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid elevandiuuringu Põhja-Kenyas Samburu looduskaitsealal 900 elevandiga, edastab The Telegraph.
Selle fenomeni jälile jõuti pärast viie aasta pikkust jälgimist.
Elevandid elavad tavaliselt eri karjadena ning ei segune. Kuid nüüdne uuring näitas, et segunemine toimub siiski.
Pärast aastakümneid kestnud salaküttimist on elevandikarjad ohtu sattunud ning selle tõttu võtsid elevandid uue käitumisjoone omaks.
Metsikud elevandid moodustavad kogukondi, mida juhivad emased. Tegemist on loomariigi ühe keerukaima sotsiaalkooslusega, milles on hierarhia.
«Need suhted on geneetilised sugulussuhted. Kuid Samburu elevantide sugulussuhteid lõhub järjepidev salaküttimine. Oma koosluse säilitamiseks on elevandid hakanud teiste koosluste liikmeid omaks võtma,» sõnasid USA teadlased.
Aafrika elevantide grupp koosneb tavaliselt kümnest liikmest, keda juhib kõige vanem emane.
Grupp on põhimõtteliselt koos kogu aeg, liikudes koos pikki vahemaid ning otsides koos süüa.
Samburu elevantide populatsioonis oli suur langus 1970. aastatel, kui salaküttimist esines kõige enam. Siis kahanes elevantide arv 85 protsendi võrra.
«Samburu elevantide hierarhiline struktuur ei ole geneetikapõhine. Sinna on võetud ka geneetiliselt mitte seotud elevante,» selgitasid uurijad.