Maailma seni vanim ja primitiivne teadaolev primaat, kelle teaduslik nimi on Purgatorius, elas puudel ja toitus puuviljadest.
Inimese väga kauge eellane nägi välja nagu orav
USAs Põhja-Carolinas Raleighis paleontoloogiakonverentsil tutvustati selle looma uusi fossiilseid jäänuseid, edastab Discovery News.
Varem oli sellest loomast teada vaid hammas.
«Selle looma pahkluu on liikuv nagu tänapäeval puudel elavatel primaatidel. See võimaldas jalga puul liikudes erinevas suunas liigutada,» sõnas Yale´i ülikooli paleontoloog Stephen Chester.
Chester ning ta kolleegid Jonathan Bloch ja William Clemens analüüsisid fossiilileide ning leidsid, et Purgatorius`e pahkluu on selline, mis mängis varajaste primaatide evolutsioonilises edus tähtsat rolli.
Purgatorius`e kohta on seni palju teadmata. Loom sai nime USAs Ida-Montanas asuva Purgatory mäe järgi, kust ta fossiil esmalt leiti.
Purgatorius elas paleotseenis, natuke aega pärast mitte hiidsisalike väljasuremist.
Hiidsisalike kadumine andis võimaluse imetajatele.
Üldjoontes peetakse imetajaks väikest ja pruuni karvaga looma, kellel on kohev saba. Teadlased võtsid Purgatorius`e puhul võrdluseks teise varajase primaadi Dryomomys`e, kelle kohta on rohkem fossiilset materjali.
Purgatorius kaalus umbes 300 grammi, olles enam-vähem sama suur kui praegu elav kõige väiksem primaat – Madagaskari hiirleemur.
Purgatorius´el oli palju hambaid, mille abil ta puuvilju ja ka muid asju sõi.
Nii Purgatorius`ele kui teistele primaatidele sobis puul elamine hästi. Inimahv laskus puult maapinnale umbes 60 miljonit aastat pärast Purgatorius`e väljasuremist.
Stony Brooki ülikooli teadlase John Fleagle`i sõnul ei ole Purgatorius`e puul elamine üllatuseks.
«Purgatorius ja temasarnased imetajad meenutavad oma välimuselt oravasarnaseid puul elavaid loomi, kellel on tugevad küüned ja karvane saba. Need loomad kuuluvad primaatide hulka. Geneetiline analüüs peaks andma vastuse, kui lähedalt nad suguluses on,» sõnas Fleagle.