/nginx/o/2007/11/08/8856t1h856d.jpg)
Saatest «Kaks takti ette» Eesti avalikkuse ette kerkinud noor muusik Mihkel Ratt armastusest lugusid ei kirjuta ning tema verivärske lugu räägib samuti muudest asjadest.
Mihkel Ratt: armastusest kirjutamine on liiga lihtne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See lugu sündis aasta aega tagasi, kui ma istusin mingis proovikas. Ja siis tuli tuhin järsku peale, kui ma olin öösel juba loobumas, et täna ei tule mitte midagi. Siis järsku hakkas mingi viis peas tiksuma,» seletas Ratt reporter.ee’le.
«See algupärane versioon saigi valmis tunni-kahega. See tuli hästi kiiresti aga nii ta nagu sünnibki – kunst ei sünni vägisi. Et inspiratsioon järsku tuleb ühel hetkel millestki.»
Noormees kirjeldab loo «Teeskluste veetlus» sündi: «Ma vaatasin aknast välja just parajasti ja siis kõik oli pime ja linn oli tühi täiesti ja olid mõned üksikud autod vaid. Ja ma olin just paar päeva varem käinud ööklubis ja ma olin üleval rõdul ja jälgisin kõiki inimesi, kuidas kõik üritavad hästi meeldida üksteisele ja kõik on sellised viimseni üles mukitud. Ja siis see kõik tundus minu jaoks kuidagi nii teesklev ja selline fake.»
«Tegelikult selle taga on täiesti lihtsad inimesed, kogu selle glamuuri taga. Ja siis sündidki see idee, et miks kõik ei võiks enda eest seda peeglit maha visata ja olla nemad ise. Miks nad peavad kogu aeg näima kellegi suurena,» lisas Ratt.
Armastusest noormees väga ei laula, kuna see on tema meelest liiga lihtne: «Ma ei kipu jah armastusest väga palju laulma. Harva. Kui on selline väga emotsionaalne hetk olnud, aga üldiselt ikkagi inimestest enda ümber… Mis meil toimub igapäevaelus.»
«Minu sõnum loomingus on keskendunud sellele, et inimesed võiks olla rohkem avatud ja uskuma sellesse, mida nad teevad ja uskuma teistesse ka. Meil on ühiskonnas hästi palju üksteise mahategemist, mis mulle üldse ei meeldi. Et see võiks muutuda,» seletab Ratt.
«Armastus on kuidagi ammendunud teema minu jaoks… Nii paljud laulavad armastusest selle pärast, et armastusest on kõige lihtsam kirjutada. Palju raskem on kirjutada tabavate sõnadega mingitest ühiskonna pahedest, mis me ümber on.»
«Kaks takti ette» tema elu kuigivõrd muutnud ei ole: «Ma ei salli lipitsemist. Kui keegi tahab olla kellegi sõber selle pärast, et kellelgi on hakanud mingil eluperioodil hästi minema ja ma ei salli seda, kui sõbrad taanduvad siis, kui mingil eluperioodil on hakanud halvasti minema. Et sõbrad, kes mul on algusest peale olnud, need jäävad elu lõpuni ka.»
Kuula ja vaata Mihkel Ratti lugu «Teeskluste veetlus» reporter.ee kodulehelt.