Programmist osavõtmiseks palub muuseum registreerida reedeks, 3. aprilliks telefonil 738 3816 või 5373 7124.
Ülestõusmispüha tähistas Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Seda päeva on peetud aasta koidikuks, alguseks.
Pikki sajandeid eelnesid lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Püha tähistati küünlaprotsessioonide, lillede ja kirikukellade helinaga.
Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal.
"19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud küla mööda mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas," märkis Ojamaa. "Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima."