Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Põllumajandusmuuseumis tähistatakse ülestõusmispühi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andris Tammela
Copy
Ülestõusmispüha levinuim komme on munade värvimine ja mõnel pool ka munade otsimine.
Ülestõusmispüha levinuim komme on munade värvimine ja mõnel pool ka munade otsimine. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tartu lähedal Ülenurmes asuvas Eesti põllumajandusmuuseumis tähistatakse teisipäeval ja kolmapäeval, 7. ning 8. aprillil ülestõusmispühi.

Muuseumi programmi- ja teabejuhi Jürgen Ojamaa teatel tutvutakse muuseumis lihavõttekombestikuga, mängitakse lihavõttemänge, kaunistatakse munasid ja osaleda saab osavusvõistlusel.

Programmist osavõtmiseks palub muuseum registreerida reedeks, 3. aprilliks telefonil 738 3816 või 5373 7124.

Ülestõusmispüha tähistas Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Seda päeva on peetud aasta koidikuks, alguseks.

Pikki sajandeid eelnesid lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Püha tähistati küünlaprotsessioonide, lillede ja kirikukellade helinaga.

Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal.

"19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud küla mööda mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas," märkis Ojamaa. "Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima."

Tagasi üles