Fredi Pärs: tahan näidata, et saab tulla ka ei kusagilt

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti otsib superstaari» finalisti
Fredi Pärsi teekond saates.
«Eesti otsib superstaari» finalisti Fredi Pärsi teekond saates. Foto: Jelena Rudi

Superstaarisaates kolme parema noormehe hulka jõudnud Fredi Pärs on neist poistest ainuke, kellel pole ei muusikaharidust ega kasulikke tutvusi lauljana läbilöömiseks - ta kinnitab, et saate juures ongi tähtsad just sellest saadav lihv ja uued tutvused.

«Ma tean, et paljud arvavad, et siia saatesse tulevad inimesed, kes tahavad lihtsalt kuulsaks saada, aga asi pole üldse nii. Mul isiklikult oleks lihtsalt muidu väga raske või peaaegu võimatu end ise kuidagi muusikamaastikule pressida, sest esiteks pole mul muusikalist haridust (ja seega ka võimalust minna muusikat õppima kõrgkooli) ning teiseks pole mul vajalikke tutvusi. Superstaarisaade aga seda kõike pakubki: muusikalist haridust, uusi tutvusi ja kogemusi,» selgitab 19aastane edasipääsenu.

Põltsamaalt tulnud poisil tekkis muusika- ja lauluhuvi alles 14aastasena - see ongi põhjus, miks ta lapsena muusikakooli ei jõudnud, esialgu oli tema lavaks ja publikuks magamistuba. Esimene tunnustus lauljana sai Fredile osaks alles neli aastat hiljem - 18aastasena, kui ta võitis kooli lauluvõistluse.

«Mul oli juba pikemat aega unistus laval laulda, aga enesekindlust polnud, võistluspäeval olin ma tohutult närvis, aga tegin selle ära ja imekombel võitsin - see hetk oli mulle tunnustuseks, et järelikult ma ikkagi natuke laulda oskan,» räägib ta.

Ometi näib kogu pinge end kuhjaga ära tasuvat - liigub ta ju täpselt oma unistuste poole. «Ma tahaksin saavutada edu muusikatööstuses, inspireerida inimesi ja näidata neile, et on võimalik tulla ei kusagilt ja püüelda oma unistuste poole,» räägib finalist sellest, mida ta elus kindlasti ära teha tahab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles