Bonzo ja Tõun tuuritavad uljalt ja ulakalt

Bonzo ja Tõun. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Bonzo ja Tõuni kevadtuur "Uljalt ja ulakalt" saab täna kell 19 Jõhvi kontserdimajas veiniõhtul lõppakordi.

Bonzo on üks võimsamaid ja nüansirikkamaid meeshääli tänases Eestis üldse, tema kuulamine tekitab muide sõltuvust - niisiis ettevaatust!

Tõun suudab vähemasti instrumentalistina Bonzole tublit konkurentsi pakkuda, aga annab sekka ka lavapartneri häälele puhkust.

Koos on mängitud mitmel plaadil, loodud omi lugusid ja lauldud laenatuid.

Mullu lõi laineid ärkamisaegsete isamaaliste laulude CD "Ei saa mitte vaiki olla", mille kauneid eksemplare otsustas haridusministeerium jagada koolidele harivaks kuulamiseks.

Bonzo hiilgas ainsa üksikesinejana Rakveres toimunud Eesti esimesel punk laulupeol.

See aasta on alanud mõlemale uute pillide ostupalavikus.
Bonzo (suur kiilakas, presidendi lemmikmuusik Eestis) demonstreeris Jõhvis vabariigi aastapäeva galal oma pisikest ukulelet, aga ta harjutab ka hoolega meloodika puhumist.

Tõun (see on see väike kiilakas kitarrist Jäääärest) harjutab pedal-steel kitarri, mida peetakse maailma üheks kõige keerukamaks instrumendiks.

Hiljuti lisandus ka sada aastat tagasi Ameerikas saksa emigrandi Weissenborni poolt leiutatud/disainitud havaikitarr (esimene omataoline Eestis), lisaks juba arsenali kuuluvale elektrilisele Fender havaikitarrile.

Mõlemad muusikud armastavad näppida musta mandri rahvapilli mbirat, kuigi hoiavad seda käes erineval moel (kummal õigus, teavad vaid zimbabwelased).

Elektroonilistest imedest on kasutusel "harmonizer" mis lisab taustavokaale ja "looper" (salvestab muusikalise fraasi ja võimaldab sellele uusi fraase peale mängida).

Uued lood on kevadiselt ulakad ja rusuvaid meeleolusid peletavad, sedapuhku vähem filosoofilised ja pigem armsalt elulähedased.

Omaloomingu vahele kõlab laule nii Heli Läätse, Tom Waitsi kui Boris Grebentšikovi repertuaarist. Kui ilusti küsida, küllap mängitakse vanu hitte ka.