/nginx/o/2012/10/12/1368918t1hf62f.jpg)
Euroopa nimekatelt festivalidelt auhindu noppiva Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud linateos «Eestlanna Pariisis» räägib ka filmimehe ema kogemustest hooldajana.
Urve Raag tunneb poja filmis ära oma lood
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Raagi sõnul on tal linateoses jutustatava looga sügavalt isiklik seos - osa filmis näidatavaist seikadest on juhtunud tema ema Urve Raagiga, kirjutas Saarte Hääl.
«Loona ei ole see päris sama, aga detailid küll,» tunnistas Ilmar Raag Saarte Häälele. «Tõsi on see, et ka mu ema läks Pariisi üht väliseesti daami põetama ja neil oli seal samuti arusaamatusi. Ema ütles mulle pärast esilinastust, et mõni asi oli küll nii, nagu mu filmis.»
Nii näeb vaataja, kuidas prantsuse daamile ei meeldi põrmugi teda hooldava eestlanna ostetud sarvesaiad - croissant'id. Filmis võrdles prantsuse ühe tuntuma näitlejanna Jeanne Moreau kehastatud vanadaam talle toodud saiakest plastmassiga.
«Kord ostsin pagariärist suurepärase, võid täis croissant'i, aga see jõudis jahtuda ega olnud enam nii pehme,» meenutas praegu terviseameti Saaremaa esinduses inspektorina töötav Urve Raag. «See croissant'ide lugu oli seal minu jaoks üks emotsionaalsemaid asju ja kuna Ilmar sel ajal Prantsusmaal õppis, rääkisin talle sellest ja muustki, mis seal juhtus - nii emotsionaalselt head kui halba.»