Järgmisel kevadel on oodata võimsat päikesepurset

Järgmisel kevadel on oodata võimsat päikesepurset Foto: SCANPIX

Kui Maad tabaks samasugune päikesepurse kui 1859. aastal, siis see võib võtta elektri miljonitelt inimestelt ning kahjustada orbiidil olevaid satelliite.

Asjatundjate sõnul on päikesepursked intensiivistunud ning tipphetk saabub järgmise aasta kevadel, edastab Helsingin Sanomat.

Euroopa Kosmoseagentuuri ESA esindaja Juha-Pekka Luntama sõnul ei ole purse siiski otse Maale suunatud.

Päiksel toimuv kuumgaasi purske puhul paiskuvad osakesed päikese pinnalt suure kiirusega välja. Kui purske suund on Maa poole, siis paari päevaga peaks osa purskest välja lennanud osakestest jõudma Maale.

Luntama lisas, et Päikesel leidis tugev purse aset möödunud aastal ning selle aasta juulis, kuid need pursked ei liikunud Maa suunas.

Ebatavaliselt võimsad pursked toimuvad Päikesel 100 – 500 aastaste vahedega. Teadlaste sõnul on raske öelda, kas 1859. aasta sündmused leiavad nüüd uuesti aset. Siis oli virmalisi näha isegi Kanaari saartel ning õhus oli sõna otseses mõttes elektrit.

Nüüdse võimsa päikesepurske puhul võib aset leida järgmine: satelliidid lakkavad töötamast, see mõjutab GPS-seadmeid ja mobiiltelefone. Veel võivad tekkida probleemid traadita internetiga. Päikesepurske osakesed takistavad traadita interneti sagedusi. Elektrisüsteem kukub kokku. Elektrisüsteemis tekib keskmisest võimsam elektrivool, mis hävitab trafod. Suurtel aladel võib elekter kaduda pikaks ajaks.

Päikese tugevad plasmapursked saadavad Maa suunas elektronide ja prootonite voo. Laetud osakeste voog ehk päikesetuul on ka magnettormide ja virmaliste tekitajaks.

Päikese aktiivsust hinnatakse plekkide arvu järgi. Päikeseplekid on Päikese fotosfääri eriti tugeva magnetväljaga gaasikogumid, mis tunduvad tumedana seetõttu, et nad on ümbritsevast gaasist tuhandeid kraade jahedamad.

Päikse aktiivsuse tsükkel on umbes 11 aastat, sel aastal on aktiivsuse tipp.