Seitsme maailmaime hulka kuuluv Aleksandria linn on kunagise kuulsa Makedoonia kuninga Aleksander Suure sünnipäeval tõusva päikese joonel.
Aleksander Suure sünnipäeval on Aleksandria tõusva päikese joonel
Makedoonia kuningas, kelle impeerium ulatus Kreekast Indiasse, rajas Egiptusesse Aleksandria 331. aastal eKr., edastab Live Science.
Linn puhkes õitsele, sellest sai hiljem kuulsa kuninganna Kleopatra kodu, paik kus asus kuulus Aleksandria raamatukogu ning kuhu püstitati 140-meetrine majakas.
Nüüdisajal elab Aleksandrias rohkem kui neli miljonit inimest.
Itaalia Milano arheoastronoomi Giulio Magli sõnul rajati iidne Aleksandria ida-lääne suunaliselt ning järgib niinimetatud kanoopilist teed. Uuring näitas, et linna rajamisel ei lähtutud topograafiast ning see linn ei kulge ka rannaga paralleelselt.
Magli arvates võib see avastus aidata leida Aleksander Suure hauda. Iidsete tekstide kohaselt pandi kuninga surnukeha kuldsesse sarkofaagi. Kuninga haud peaks asuma kuskil Aleksandrias, kuid selle asukoht ei ole teada ligi 2000 aastat.
Magli ja ta kolleeg Luisa Ferro kasutas arvutigraafikat, loomaks pilti, kus oli päike neljandal sajandil eKr. Kuna Maa orbiit ei ole perfektne, siis on sajandite jooksul päikese teekonnal mõningaid variatsioone.
Aleksander Suur sündis juuliuse kalendri järgi 20. juulil 356. aastal eKr.. See kalender erineb tänapäevasest gregooriuse kalendrist, kuna sel ei ole liigaastat.
Uurijad leidsid, et neljandal sajandil eKr. oli päikese tõus nimetatud kanoopilise teega ühel joonel.
Magli sõnul saab selle efektiga seostada veel ka Regulus tähte, mis asub Lõvi tähtkujus. See täht oli 20. juuli paiku kanooplise teega ühel joonel. Kuid nüüdseks on Maa orbiit muutunud ning Reguluse fenomeni ei ole enam näha.
Uurijate sõnul lähtuti iidsetel aegadel arhitektuuris astronoomiast. Aleksander Suure poolt vallutatud Egiptuses seostati näiteks päikesejumalat Rad vaaraodega.
«Aleksandria rajamine päikese järgi viitas samas Aleksander Suure võimule,» tõdes Magli.