/nginx/o/2012/10/11/1367720t1hcec0.jpg)
Austraalia teadlaste sõnul on juuraajastu pargi loomine üsna ebatõenäoline, sest hiidsisalike jäänustes ei pruugi pärilikkuse materjali alles olla.
Juuraajastu park on üsna ebatõenäoline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Austraalia Murdochi ülikooli tehtud uuring näitas, et hiidsisalike DNA ei saa säilida rohkem kui 6,8 miljonit aastat, edastab The Telegraph.
Enamik hiidsisalikke suri 65 miljonit aastat tagasi. Selle tõttu ei ole ka geneetilist materjali, mis aitaks neid eelajaloolisi olendeid uuesti luua.
«Alates 1990. aastatest oleme tegelenud juuraajastu pargi võimaliku loomise teemaga. Hiidsisalike uuesti loomise mõte huvitas teadlasi,» nentis uurija Mike Bunce.
Teadlased on juba ammu soovinud välja uurida, kas hiidsisalike DNA võis säilida ning neid aidata loomi uuesti luua.
Seda teemat on lahanud Michael Crichton oma bestselleris ning Steven Spielberg oma filmis.
Varem on ilmunud infot, et merevaigust eraldati 135 miljoni vanust putukate DNAd. Hiljem lükati ümber, et tegemist oli inimgeneetilise materjaliga saastamisega.
Teadlased uurisid süsinikumeetodil Uus-Meremaa väljasurnud linnu moa jäänuseid. Avastati, et DNA kahaneb iga 521 aasta järel poole võrra kui on 13,1 kraadi juures. Ning miinus viie kraadi juures kaovad DNA viimased fragmendid pärast 6,8 miljonit aastat.
«Võimalik, et kui DNA on üks miljon aastat madalate temperatuuride juures, võib saada nii-öelda elukõlbliku DNA ja sellega midagi teha,» said Bunce.