Šoti ohvitser Eric Lomax sattus Teise maailmasõja ajal jaapanlaste sõjavangiks ning ehitas halvamaigulist Birma raudteed, mida tuntakse ka Surmaraudteena.
Kwai jõe vangilaagri vang otsis üles oma piinaja ja andis andeks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. oktoober 2012, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vangid rajasid raudteesilla üle Kwai jõe, kirjutab New York Times.
Pärast sõda otsis Lomax oma piinajad üles ning andis neile andeks. Lomax suri selle nädala teisipäeval 93-aastasena.
Lomax värvati 1939. aastal vaid 19-aastasena Briti kuninglikku armeesse. 1942. aastal sai temast ohvitser, kuid kui Jaapani väed Singapuri vallutasid, langes ta sõjavangi.
Lomax viidi koos tuhandete saatusekaaslastega Taisse Birma raudteed ehitama.
Seal toimunud õudustest räägib 1957. aastal valminud film «The Bridge on the River Kwai».
Lomaxi põrgu algas, kui jaapanlased leidsid ta raadiosaatja. Lomax kuulati üle ning teda piinati, murdes ta luid ning talle kallati vett suhu ja ninna.
Lomaxile jäi piinajatest eriti meelde tõlgiks olnud Nagase Takashi.
«Pärast sõda oleksin ta hea meelega mõrvanud,» seisis 1955. aastal avaldatud autobiograafias «The Railway Man». See raamat jõudis enim müüdud raamatute sekka.
Lomax jäi 1982. aastal pensionile ning asus otsima oma kunagisi piinajaid. Ta jõudis jälile, et sõja lõppedes sai Nagasest tõlk, kes aitas leida tuhandete sõjavangide üksik- ja massihaudu.
Lomaxini jõudis info, et Takashi on ikka elus ning tegeleb heategevusega. Jaapanlane oli näiteks finantseerinud buda templi rajamist Kwai jõe silla lähedale.
«Mul oli raske uskuda, et jaapanlane kahetseb. Mul oli temaga kohtudes tahtmine panna käsi talle kaela ümber ning ta ära kägistada,» kirjeldas Lomax ohvrite ja vägivallatsejate vahelise leppimisega tegeleva organisatsiooni Forgiveness Project leheküljel.
Lomaxi suhtumine hakkas muutuma 1987. aastal, kui ta hakkas selle organisatsiooniga koostööd tegema.
Lomaxi naine kirjutas Takashile kirja, milles kirjeldas oma mehe andeks andmist. Takashi vastas väga emotsionaalse kirjaga.
Lomax ja Takashi kohtusid lõpuks 1993. aastal Tais Kwai jõe sillal.
«Surusin ta kätt ja sõnasin talle jaapani keeles «tere hommikust härra Takashi, kuidas käsi käib?» Ta värises, puhkes nutma ja kordas mitu korda «ma vabandan, ma väga vabandan»,» kirjeldas Lomax kohtumist.
Lomax lisas, et ta läks kohtumisele ühegi emotsioonita, kuid jaapanlase vabandused muutsid olukorda. Järgnevatel päevadel õppisid Lomax ja Takashi teineteist uuesti tundma ning veetsid koos aega.
Lomax ja Takashi jäid sõpradeks kuni jaapanlase surmani möödunud aastal.
Eric Lomax suri selle nädala teisipäeval Suurbritannias Berwick-Upon-Tweedis.