Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/24/13367968t1h0a46.jpg)
/nginx/o/2008/02/06/16830t1h8103.jpg)
Esmaspäeval külastas meie kooli peaminister Andrus Ansip, kes tuli meile füüsika tunni asemel andma ühiskonnaõpetuse tundi.
Peaminister külastas meie kooli ürituse «Tagasi kooli» raames, millega üritati väärtustada õpetajaametit ning meelitada noori naasma kooli pedagoogina.
Ansip rääkis 10 minutit võimude lahususe printsiibist ning seejärel käskis enamikul ajakirjanikest välja minna, et meie, õpilased, tunneksime end vabamalt. Peaminister lasi meil küsida küsimusi ja ise viskas jutu vahele muhedalt nalja.
Klassis rääkis valdavalt ta ise ja küsimusi esitati võrdlemisi vähe. Me arvame, et kuigi kui meid oli hoiatatud tema tulekust, ei olnud me selleks siiski päris valmis.
Selline üritus on väga tore, et vahetevahel võikski olla koolielus ka selliseid üllatusi.
Peaministri kohta saime me niipalju teada, et ta on samasugune inimene nagu me kõik. See aitas tõesti mõista, et poliitika on elulähedane ja igaüks võib saada peaministriks, kui tal ainult soovi ja tahtmist on. See oli ka üks tema eesmärkidest, mida ta tahtis ürituse käigus meieni tuua.
Siiski me arvame, et selleks, et noored läheksid õpetajaks õppima ja pöörduksid kooli tagasi, ei ole poliitikute jutust kasu. Selle tunni ajal tekkis mõte minna hoopis poliitikuks, mitte aga õpetajaks.
Me usume, et sellest oleks pidanud meile rääkima mõni kooliõpetaja või professor, siis oleks tekkinud ka mõte minna õpetajaks õppima.
Samas oli see väga positiivne, et meile selline üritus korraldati. Nüüd me teame, et Andrus Ansip on üks tore mees ja ta näitas ennast meile sellisest küljest, mida me tavaliselt teleekraanilt ei näe.