Smilers leiutas ajamasina ehk muusikaauhinnad Eesti stiilis

Relika Rae. Foto: Erakogu

Mis artikkel? Kus kohas? Mis asi? Ärge kujutage ette!

Eelmisel nädalal Vene teatris toimunud auhinnagalaõhtul toimus minu arvates üsnagi totakaid asju.

Tagaukse juures valvaval turvamehel ei olnud aimugi, et ta peaks mõne kohale kutsutud bändi liikme sealtkaudu sisse laskma. Lõpuks tuli kohale mingi organisaatori või korraldaja moodi naisterahvas ja lahendas olukorra. Aga noh, selliseid asju ikka juhtub.

Et rahvale paremat ja glamuursemat muljet jätta, sõidutati bändid limusiiniga tagaukse juurest esiukse juurde. Oleks võinud siis linnas vähemalt moe pärast väikese tiiru teha või midagi. Ei tea, kas asi on majanduskriisis ja korraldajatel ei jätkunud limusiinide jaoks rohkem raha või ongi meie staarid nii ära hellitatud, et vajavad selliseks vahemaaks limusiine?

Põnevuse lisamiseks näidati videot, kuidas Hendrik Sal-Saller viimasel hetkel galaõhtule saabub ja siis kohe lavale esinema ruttab. Selliseid videosid kasutatakse üritustel tihti, kuid asja tegi koomiliseks see, et Smilers seisis laval juba sel ajal, kui videos alles hoonesse sisenemist näidati. Ei tea, kas korraldajad ei tahnud riskeerida sellega, et Saller päriselt hiljaks jääb, või on Smilers leiutanud oma ajamasina ja Hendrikut ajas reisimisega klooninud?

Samuti paistsid korraldajad arvavat, et Eesti rahvas on nii ära kurnatud, et ei jaksa enam oma käsigi üksteise vastu liigutada, sest plaksutamist lasti lindilt. Peale selle ei saanud mõne esinenud bändi puhul kindel olla, kas neil üldse kitarr võimendisse ühendatud oli.

Reklaamipauside ajal oli rahva lõbustamiseks laval seosetut juttu ajamas Contra. Kurb oli see, et keegi ei soovinud talt oksjonil isegi mitte kümne sendi eest raamatut ära osta ning rahvalt vähekegi emotsioone ja plaksutamist sai ta ainult siis, kui ütles, et muidu ta ei lähegi lavalt ära.

Peale selle võis pauside ajal näha, kuidas Alari Kivisaare näolt meeletutes kogustes higi ära pühitakse, mis oli omaette huvitav vaatepilt.

Kõige lõpuks hiilgasid aftekal oma oskustega Õhtulehe reporterid. Küll unustasid nad kaamera tööle panna või mikrofoni sisse lülitada ning kogu intervjuu oli vaja uuesti teha või said nad hakkama veel profesionaalsemate asjadega.

Kahju oli sellest, et paljulubav Sindist pärit noortebänd DefRage rahvahääletusel nii vähe hääli sai. Ehk oli asi selles, et enne tutvustavaid klippe ei lastud, sest Tanel Padar on juba niigi palju reklaami saanud ja teda teavad kõik.

Rahvahääletuses olnud DefRage'i, Zetosid ja Tanel Padarit võib esinemas näha 9. aprillil Tallinna rokiklubis Tapper.

Hehee, "Reporteri" onul on viimasel ajal nii nunnud lillad ja roosad lipsud olnud. See lisab ta näole jumet. Armas.

Ja Leedu plaanib majanduse turgutamiseks kanepit legaliseerida, mis on paganama hea idee. Vähemalt ei ole ma viimasel ajal kuulnud, et Hollandis majanduskriis tõsiselt tunda annaks. Turistidest neil igatahes sellisel juhul puudust ei ole.

Üleüldse, miks Jan Uuspõld viimasel ajal nii paljudes reklaamides on? Kas see on mingi veider versioon comeback'ist?

Ning minu arvates võiks kõik poliitikud oma arveid klaarima minna „Auk seinas" saatesse. Saaks kõvasti nalja ja nii jõutaks igasugustes vaidlustes lõpuks lahendusteni ja veel täiesti ausal teel.

Lugu, mida kuulata: The Candy Spooky Theater „Merry Go Round".

Video, mida vaadata: Defrage„Green Light". Videos lööb kaasa ka parkour'iäss „Tibimagnet" Maikkel, kellest ma juba varem oma blogis kirjutanud olen.