Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/05/03/1085172t1h436e.jpg)
Ajakirja Kodukiri kolumnis kirjeldab Evelin, et kanu peetakse USAs kõrghoonete katustel ja suisa korterites, on tõelised (suur)linnakanad ja munapeod, kus kolesteroolihirmu seljatanud rahvas naudib paari-kolme muna korraga ja leiutab neist üha uusi ning põnevamaid roogi.
Esileedi Evelin Ilves meenutab, kuidas ta paar aastat tagasi USAs käis ning sai teada, et linna-ameeriklaste hulgas levib isikliku kanapidamise kirg, sest ollakse väsinud antibiootikumidest, hormoonidest, keemiast ja kõige selle agressiivsest müügist.
«Õnnelikud on need, kel moodsate tehnoloogiatega kaasa minnes ka vana ikka hinnas ja au sees on,» ütleb esileedi.
«Sest mis vähemasti toitu puutub, ei tule see tervele inimlapsele iialgi keemialaborist ja tehasest, vaid ikka põllult, metsast ja veest.»