Kassetimaks tõstab Eestis mobiiltelefonide ja mp3-pleierite hindu?
26. oktoober 2011, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jaanuarist jõustub Eestis määrus, mis kergitab osa andmekandjate ja salvestajate hinda. Tavakasutaja jaoks puudub selgus, millisest loogikast lähtudes see nimekiri on kokku pandud.
Seni koguti lõivu DVD-, CD-, VHS-toorikute ja VHS-videomakkide pealt. Aga kuna viimaste käive on pea olematuks muutunud, nõuavad autorite ja esindajate ühendused, et nimekirja arvataks uusi seadmeid. Näiteks 2007. aastal laekus «kassetilõivu» 300 000 euro väärtuses, aga mullu vaid 74 000 euro eest.
Kultuuriministeerium, kes autorite palvele vastu tulles lõivuga koormatavate seadmete nimekirja laiendamise ettepaneku tegi, suhtub masinatesse valikuliselt. Nii kuuluvad 1. jaanuarist lõivu alla optilised andmekandjad (CD, DVD, BR jne), mida koormatakse kaheksaprotsendilise lõivuga, ning järgmised seadmed: portatiivsed meediapleierid, salvestavad digiboksid, kodukinokeskused ja telerid, mille hind kasvab lõpptarbija jaoks kolm protsenti.
4000-eurose letihinnaga tippklassi teleri puhul tähendab see juba 120 eurot. Samas ei arvestata lõivu alla arvuteid, mälupulki ja -kaarte, kõvakettaid, tahvelarvuteid, e-lugereid ega ka näiteks mobiiltelefone.
Kui võrrelda populaarse firma Apple kaht seadet, meediamängijat iPod Touch ja mobiiltelefoni iPhone, siis selgub, et need on täiesti identse välimuse ja funktsionaalsusega masinad. Mõlemad võimaldavad salvestada ja taasesitada heli- ja videofaile, ainult et iPhone’ga saab lisaks veel helistada. Ometi peaks kultuuriministeeriumi loogika järgi iPodi ostjat karistama kolmeprotsendilise lõivuga, aga telefoniostjat mitte.
«Muusika- ja filmitööstus soovib kõik salvestavad vahendid lõivuga koormata, aga valitsuse seisukohalt ei saa nii suurt lõivude tõusu lubada,» kommenteeris kultuuriministeeriumi meediaosakonna levitalituse nõunik Toomas Seppel.
Tema hinnangul oleks kõikide salvestavate seadmete lõivuga koormamine tähendanud lõivude kogusumma ligi 40-kordset kasvu.
Näiteks on sisuliselt kõik Eestis müüdavad mobiiltelefonid salvestavad seadmed ja kui nende turu mahu pealt koguda kolm protsenti, moodustaks lõiv ligi 1,5 miljonit eurot. Viis korda rohkem, kui maksti hüvitist 2007. aastal, mis oli isegi hea aasta. «See oleks ebamõistlikult suur summa, seetõttu jäeti mobiiltelefonid välja, kuigi muusika- ja filmitööstus seda endiselt soovib,» ütles Seppel, kassetitasu määruse seletuskirja koostaja.
Praeguse süsteemi järgi peab Eestis lõivu tasuma seadmete maaletooja, kes tõenäoliselt lisab selle letihinnale. See tähendab, et tavakodanik, kes mõne lõivu alla kuuluva seadme toob kaasa välisreisilt või ostab internetist, pääseb hüvitisraha tasumisest.
Mingisugust hüvitiste süsteemi kasutavad pea kõik Euroopa riigid, Luksemburg välja arvatud. Aga see, milliseid tooteid lõivudega koormatakse, on iga riigi enda otsustada. Näiteks Soomes hakkab järgmise aasta algusest kehtima süsteem, kus lõivu saavad kaela vaid andmekandjad, millele teoseid salvestatakse. Nende hulka kuuluvad optilised plaadid, välkmälu ning kõvakettad.
Mp3-mängijate hinnale lisandub lõivu vaid sõltuvalt sellest, kui palju nendes on mälumahtu. Soome süsteemi järgi tõuseks näiteks 32 GB meediamängija hind 12 eurot, sõltumata seadme praegusest letihinnast.
Mis on «tühja kasseti maks»?
• Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist isiklikuks tarbeks. Autoril, samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi salvestamise eest – näiteks muusikaplaadi mp3-pleierisse kopeerimine või telesaate järelvaatamiseks salvestamine.
• Tasu audiovisuaalse teose õigusliku kopeerimise eest on Eestis kogutud juba alates 1996. aastast, seni DVD-, CD-, VHS-toorikute ja VHS-videomakkide pealt. See raha jaotatakse kollektiivse esindamise organisatsioonide ja erialaliitude vahel (Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, näitlejate liit, kirjanike liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit jt), kes vastavalt oma äranägemisele maksavad selle oma liikmetele või kulutavad organisatsiooni tegevuseks.
• Tühja kasseti tasu ei kompenseeri autoritele piraatlusest tingitud kahjusid.