/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2017/03/07/6419541t1hc300.jpg)
Näitleja Juss Haasma avalikustas «Ringvaates», et ta sattus Tais ränka mootorrattaõnnetusse. Haasma rääkis saates, et Eesti arstide sõnul tuleb õnne tänada, et ta on elus ja rääkimisvõimeline.
Juss Haasma sattus Tais ränka õnnetusse: koljuluumurd pühib teadvusest mingid asjad ära (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Grimm midagi päästab, aga see ei ole päris see, mida olen harjunud nägema,» kommenteeris Haasma oma näos laiuvat armi, mida igapäevasel kommenteeritakse.
«Võibolla paljud teavad, et mul õnnestus käia puhkusel, aga paljud ei tea, et sellest puhkusest viis päeva veetsin Phuketi haiglas.»
Haasma on varemgi Tais käinud ja ta teadis, et seal on ohte palju ja kõik võib sekundiga muutuda.
«Juhtus minugagi. Minuga juhtus mootorrattaõnnetus. Minule teadmata põhjusel... Kui sa saad sellise koljuluumurru, siis see pühib sinu teadvusest mingid asjad ära. Pärast seda oli kõik unenäoline. Aga jah, kõige lihtsamalt öeldult - sõitsin teelt välja mootorrattaga.»
Haasma mäletab ainult seda, et ta ehmatas millegi peale ja tal oli soov millegi eest põgeneda.
«Ma olin haiglas öelnud, et mind millegagi visati või löödi, aga ma ei tea, kui adekvaatne see oli. Mu sõber sõitis natuke maad eespool ja selline pime tänav oli, kus kedagi ei olnud... Aga jah, teelt välja ma sattusin.»
:format(webp)/nginx/o/2017/03/07/6419615t1h16d0.jpg)
Haasma ütles, et ta on varemgi seal kukkunud, aga asi pole nii rängalt lõppenud.
«See oli mingite valede asjade kokkulangemine. Õnnetusi juhtub ja kuni selle hetkeni ma tundsin, et ma olen see inimene, kellega ei juhtu. Lihtsalt ma arvan, et paljudel võib see tunne olla, et ma lähen välismaale ja tahan end seal hästi tunda ja puhata ja kõike teha. Võibolla see saatuslikuks saigi.»
Saatejuht Marko Reikop märkis, et koljuluumurd on väga tõsine vigastus ja tuleb tänada õnne, et Haasma on elus ja rääkimisvõimeline.
«Jah. Eesti arstid, kelle järelevalve all ma praegu olen, ütlesid, et kui nad vaatasid neid röntgenipilte, mis ma sealt kaasa sain, et see, et ma näen kahe silmaga ja räägin ning olen töövõimeline ja ka arenguvõimeline, see kõik oli... Jah, õnnelik õnnetus.»
Haasma kõneles saates katkendlikult ja pausidega ning Reikop uuris Haasmalt, miks tal on juhtunust raske rääkida.
«Kui sa oled ikkagi... Ma ei tea, kas «harjunud» on õige sõna... Sa tahad oma vanematele, lähedastele, sõpradele, fännidele eeskätt pakkuda rõõmu või usku rõõmudesse; maailma, kus teinekord ajad neid rõõme tikutulega taga. See on minu elus suurim religioon, millesse uskuda tahan. Kui sa valmistad pettumuse ja teed oma kallid inimesed väga kurvaks, siis tunnen ma ennast väga-väga sitalt, vabandust väljenduse eest,» seletas Juss.
«Ma siin varsti olen isaga ja ma ei taha teada, mis tunne neil oli. Loomulikult see kuskilt otsast ennast ka rõõmsaks ei tee,» sõnas ta. «Sest sa iga päev maadled igasuguste meeleolude ja mõtetega. See paneb psühholoogia proovile. Selline laks, jah.»
/nginx/o/2017/03/07/6419621t1hcfff.jpg)
Haasma muigas, et kaherattalistega on tema sõidud tehtud ning ka Tai riigiga on linnuke kirjas.
«Mul on seal nüüd käidud ja nähtud. Avarii avariiks, seal juhtub neid väga palju. Kuna ma olen seal riigis väga palju viibinud, on seal väga palju asju, mida ma igatsen ja mida ma väga nautisin. Aga nähes nüüd, mida on turismi kasv teinud ja milliseks on inimesed läinud, siis seekord ei olnud mul seal nii hea olla kui varem. Turistidesse ei suhtuta enam nii hästi, kui mõned aastad tagasi. Varem tuli ikka rahaga maadelda, aga kõik oli läbirääkimiste küsimus. Nüüd oli palju sellist asja, kus sa tundsid, et sa oled pangaautomaat. Selline ajupesu... Siis ma ei tunne, et ma puhkan. Kui sul on veel pea paistes ja sul on mingid õmblused. Minu aktsiad selle riigi osas langesid,» tunnistas Juss.
Haasma astub peagi Kukerpillidega lavale ja hetkel tunneb ta end hästi.
«Töö hoiab vaimu tervena ja seda kukrite tuuri ma ootasin enne seda reisi väga ja ootan siiamaani. See tuleb üks väga kihvt tuur. Ja mis arst täna ütles... Olen kohtunud väga paljude arstidega ja ütlemata kihvtid arstid on! Kasutan siin võimalust ja tänan kõiki! Mulle öeldi, et kuna see on asi, mis võtab väga palju aega, siis olengi sellises perioodis, kus kolm-neli kuud käingi nende järelevalve all. Selle aja jooksul tulebki oodata, kuni silm leiab oma koha, sisetursed rahunevad maha. See kõik võtab aega. Mul on selline ooteperiood, aga samas täidan tuuridega seda aega,» rääkis ta.