Pildid ja video: Rooma kuulus Circus Maximus avatakse taas külastajatele
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. november 2016, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia pealinna Rooma kuulsat Circus Maximus 2800-aastast areeniala restaureeriti seitse aastat ja nüüd avatakse see uuesti külastajatele.
Nii kohalikud kui turistid saavad liikuda samas paigas, kus kunagi liikusid Rooma keisrid, kuulsused kui lihtrahvas, edastab The Guardian.
Circus Maximus oli roomlaste seas populaarne paik, mis mahutas veerand miljonit pealtvaatajat ja kus korradati kaarikute võiduajamisi, avalikke hukkamisi, religioosseid tseremooniaid ja keisrite sõjaliste võitude tähistamist.
Circus Maximuse alal on alles nii kauplusehooneid, kõrtse kui bordelle, mis kunagi olid staadionit ümbritsevate istmekohtade all.
Lisaks olid seal kihlveokontorid, kus roomlased said võiduajamiste eel panuseid panna oma lemmikutele. Rooma võiduajamisi kajastatati näiteks 1959. aasta Hollywoodi menufilmis «Ben Hur».
Suur osa Circus Maximusest on sajandite jooksul kadunud, kuid osa on veel alles. Just see annab ülevaate, kuida iidses Roomas elati.
Arheoloogid leidsid restaureerimisele eelnenud väljakaevamistel paigast üle 1000 pronksmündi, mis on vermitud kolmandal sajandil pKr, kullast ehete osi, veiniklaasi alumise osa ja viite hobusele, kelle nimi oli Numitor.
Lisaks leiti suure, keiser Titusele pühendatud suure triumfikaare jäänus, millel oleva teksti kohaselt rajati see Jerusalemma vallutamise auks, mis toimus 70. aastal pKr, esimese Rooma-Juudi sõja ajal. Truimfikaar oli rajatud Itaalia kuulsast Carrara marmorist.
Veel leiti pronksist plaat, millel oli viiteid Tituse triumfikaarele ja ta surmale 81. aastal pKr.
«See triumfikaar oli võimas, oma ajastu kõige suurem triumfikaar. Just selle kaudu sisenes keiser Circus Maximusele, seda nägid tuhanded roomlased. Keisrid investeerisid palju raha Circus Maximusesse, kuna see oli nende võimu üks sümboleid,» selgitas arheoloog Marialetizia Buonfiglio.
Arheoloogide teatel on Circus Maximuse alalt veel palju leida, sest kaarikute võiduajamise orginaalne staadioniala asub tänapäeval üheksa meetri sügavusel pinnases. Oletatakse, et seal võib olla Rooma kuningate rajatud veesüsteem, mis pärineb ajastutest eKr.
Ajaloolaste hinnangul oli Circus Maxuimus oma ajastus uurim spordiareen, olles 621 meetrit pikk ja 118 meetrit lai ning mahutades 150 000 pealtvaatajat.
Staadioni keskel oli ala, kus olid jumalatele pühendatud altarid, kaks Egiptuse obeliski, mitmeid kujusid ja läbitud ringide lugemise seade.
Enamik Circus Maximusest hävines Rooma suures tulekahjus 64. aastal pKr, mil Roomat valitses keiser Nero.
Staadioni taastas keiser Trajanus ja see õnnistati sisse 103. aastal pKr, mil seal toimusid uuesti kaarikute võiduajamise võistlused.
Viimati kasutati seda staadioni kuuendal sajandil, pärast seda hakkas see lagunema ning roomlased tõid sealt ehituskive. Keskajal asusid paigas roomlaste juurviljaaiad ja vesiveskid.
19. sajandil oli Circus Maximuse ja Palatinumi künka alal tööstushooned, 20. sajandi keskpaigas kasutas Itaalia diktaator Benito Mussolini seda fašistlikeks paraadideks ja seal korraldati laatu.
Rooma linnapea Virginia Raggi teatel on tal hea meel, et itaallased ja turistid saavad veel ühe koha, mis annab Rooma kunagisest elust hea ülevaate.