/nginx/o/2016/07/05/5579637t1h1c33.jpg)
Taanis leiti seoses tee-ehitusega viikingijuhtide matmispaik, milles oli viiteid teistele kultuuridele.
Viikingihauast leiti 10. sajandi «kuulipilduja»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taani lõunaosast Hårupist avastatud puidust haud on 13 meetrit pikk ja neli meetrit lai ning sellesse oli maetud kolm inimest, edastab Yle.
Silkeborgi muuseumi arheoloogi Kirsten Nellemanni hinnangul maeti need inimesed 950. aastal, hauas eesosas olid koos naine ja mees, tagaosas veel üks mees. Arvatakse, et tegemist võis olla piirkonnas valitsejapaari ja nende ihukaitsjaga.
Nielseni sõnul oli valitsejale pandud hauda kaasa suur sõjakirves, mida saab pidada 10. sajandi «kuulipildujaks» ning väiksemaid hõbedaga kaetud tseremoniaalkirveid ja teisi relvi.
«Tegemist on viikingite sõjakirvega, mida kardeti 8. – 11. sajandil kogu Euroopas. Viikingid suutsid nende abil korraliku veresauna korraldada,» teatas arheoloog.
Naise positsioonist tema ühiskonnas rääkisid talle kaasa pandud kaks võtit, millest üks sümboliseeris võimupositsiooni ja teine oli ta isiklike asjade kastikese avamiseks. See kast asus hauas ta jalgade juures.
Kopenhaageni ülikooli arheoloogi Henriette Lyngstrømi teatel ei olnud selle naise võimupositsioon viikingiajastul haruldane, vaid pigem reegel. Viikinginaised maeti sama suurte auavalduste ja hauapanustega kui mehed.
Hårupis valitsenud paaril oli kokkupuuteid teiste kultuuridega, millele viitavad esemed nagu Balti aladelt pärit keraamika, Pärsia hõberahad ja haud ise, mis meenutab väikest püstpalkkirikut.
«Võimalik, et keegi sealsetest viikingitest nägi kuskil sellist ja juht tahtis endale samasugust,» lisas arheoloog.