Hobusesõnnik tõendab Hannibali Alpide ületamist?

Itaaliast Capuast leitud Hannibali büst Foto: wikipedia.org.

Briti Põhja-Iirimaa Belfasti ülikooli teadlased otsivad ja uurivad märke, mis tõendaksid Kartaago väejuhi Hannibali ja ta armee Alpide ületamist ja Rooma peale marssimist.

Teadlastemeeskonna sõnul leidsid nad Prantsuse-Itaalia piirilt pinnasekihi, mis tõenäoliselt pärineb ajast, mil Hannibal Alpe ületas, edastab BBC.

Laboriuurimine näitas, et pinnases on rohkelt hobusesõnnikust pärit mikroobe, mis on otsene viide suure hulga hobuste viibimisest piirkonnas mitu sajandit varem.

Hannibali sõjalisi saavutusi peeti juba antiikajal tähtsateks. Ta vallutas 219 eKr Hispaanias Roomaga liitlaslepingu sõlminud Saguntumi, tekitades Teise Puunia sõja ning võitis Rooma leegione veel mitmes lahingus enne kui ta Zama lahingus 202 eKr pidi Publius Cornelius Scipiole alla vanduma.

Kartaago asus tänapäeva Tuneesias ja oli 3. – 2. sajandil eKr Rooma suur vaenlane.

Oma aja kohta ebatavalise sõjalise manöövriga viis Hannibal oma 30 000 meest, 15 000 hobust ja 37 elevanti üle Alpide, et astuda roomlaste vastu nende oma territooriumil.

Tegemist oli roomlastele valus hoobiga ja nad said mitme kaotuse osaliseks enne kui suutsid Hannibalist ja ta väest jagu saada.

Ajaloolased, riigimehed ja akadeemikud on pikka aega arutanud, millist teed mööda Hannibal üle Alpide liikus. Samas on nii kauge aja tagant raske kindlaid arheoloogilisi tõendeid leida.

Rahvusvahelise arheoloogide meeskonna arvates viitab pinnas, et Hannibal juhatas oma väed mööda Col de Traversette mägiteed, mis asub 3000 meetri kõrgusel.

Senised leiud ei ole olnud just kindel tõendusmaterjal, kuid uurimine jätkub ja teadlased loodavad leida näiteks viiteid hobustele või isegi elevantidele ning nende skeletijäänuseid.

Seni on uuritud pinnast, mis asub Col de Traversette`is ühe meetri sügavusel ja on see pinnas, mis oli Hannibali liikumise ajal tee ülemine kiht.

Belfasti ülikooli teadlase Chris Alleni sõnul on see pinnasekiht otsene viide tuhandete loomade ja  ka inimeste liikumise kohta mäekurus.

«Hobuse sõnnikus on umbes 70 protsenti Clostridia mikroobe, mis peavad mullas kaua vastu, isegi tuhandeid aastaid. Uurimine näitas, et prooviks võetud pinnasekihis olevad mikroobid pärinevad Puunia sõdade ajast,» teatas Allen.

Briti bioloog Gavin de Beer pidas üle poole sajandi tagasi samuti Col de Traversette´i mäekuru paigaks, kust Hannibal Alpid ületas, kuid siis peeti seda liiga utopistlikuks.

Wikipedia: Hannibal (247 eKr Kartaago – 182 eKr Bitüünia) oli Kartaago väejuht.

Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Hannibal mürgitas end, kui roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist.

Neli sajandit hiljem laskis Rooma keiser Septimius Severus (146 - 211 pKr) Hannibali surmapaika püstitada uhke hauasamba, mis leiti alles 1903.