Internetis levib kulutulena noore naise kirjeldus tema elu kõige õudsemast kohtingust.
Naine sattus esimesel kohtingul paanikasse ja peitis kakajunni käekotti
24. märts 2016, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Torontost pärit Makala kirjeldab Twitteris detailselt, kuidas ta sattus esimest korda uue silmarõõmu juures tualetti kasutades paanikasse, kuna häda number kaks ei tahtnud vetsupotist alla minna.
Selleks, et mitte tervet igavikku tualetis veeta, tuli ta «hiilgavale» ideele - õngitses potis hulpiva junni välja, mässis selle paberisse ja pistis käekotti.
Makala kirjeldab toimunut nõnda:
«Niisiis, eile läksin kohtingule mehega, kes kutsus mind toidupoes välja. Kõik kulges hästi ja läksin tema poole.
Ma olen enesekindel ja rahulik naine, mistõttu tema tualetis kakamine ei tundunud minu jaoks ebamugav. See oli viga. Tema tualetipotist ei läinud hästi vesi alla.
Otse loomulikult, nagu iga külma närviga enesekindel naine, sattusin paanikasse. Tõmbasin vett miljon korda peale, aga see tegi asja hullemaks.
Selleks hetkeks oli juba peaaegu hüsteerias, sest olin liiga kaua vetsus viibinud. Seal oli ainult üks tükk kakat. Nii et sel hetkel tabas mind miski ja ma teadsin täpselt, mida teha. Haarasin tualettpaberi ja eemaldasin kaka potist. Kui see sai tehtud, taipasin, et mul puudub plaan. Mida ma sellega edasi teen? Ma ei saa seda sinna jätta. Nüüd olin tõeliselt paanikas, sest ma olin ilmselgelt seal liiga kaua olnud. Niisiis, tegin järgmise kohutava otsuse. Tegin selle asja, millele ma mõelda suutsin. Pakkisin selle ümber mitu kihti tualettpaberit ja pistsin selle käekotti.
Aga nüüd? Istume tema sohval ja suudleme ning mina suudan vaid mõelda sellest, et mu käekotis on kaka.
Mõne tunni pärast kasutas mees tualetti ja kuulsin, kuidas ta vett peale lasi. Järeldasin, et ta tegi selle korda. Võibolla mitte, kuid pean riskima. Pean proovima junni potist alla lasta. Võtsin käekoti tualetti kaasa, pakkisin kaka lahti, palvetasin kõigi jumalate poole ning tõmbasin vett. Jumalale tänu, see töötas! Kaka läks alla. Ma olin vaba, oht oli möödas. Ma olen ellujääja!
See ongi mu lugu. Mees istus seal ja rääkis, kuidas ma olen kõige imelisem naine, keda ta eales kohanud on, teadmata, et kolme meetri kaugusel mu käekotis oli kakajunn, mille ma olin tema vetsupotist välja õngitsenud.
See kõik oli äärmiselt piinlik. Kuid tõsiselt: ärge jooge enne kohtingut kohvi. Parem on olla unine, kui peita oma käekotis kakat.»
