Iisraeli antiikasjade amet teatas, et arheoloogid leidsid Jeruusalemmast 2500 aasta vanuse pitsatsõrmuse, mis kuulus kunagi jõukale ärinaisele.
Pildid: arheoloogid leidsid 2500 aasta vanuse ärinaisele kuulunud pitsatsõrmuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõrmus leiti Jeruusalemma muistse Taaveti linna territooriumilt, edastab Discovery News.
«Sellel leiul on ta omaniku nimi ja erakordne on see selle tõttu, et kuulus naisele, kes oli oma ühiskonnas silmapaistev,» teatasid arheoloogid Doron Ben-Ami, Yana Tchekhanovets ja Salome Cohen.
Tegemist on poolvääriskivist pitsatsõrmusega, millel on tekst «Elihana bat gael», mis iidses heebrea keeles tähendab «Elihana, Gaeli tütar».
Leiti veel teine samasugune pitsatsõrmus, millel oli tekst «Saaryahu ben Shabenyahu», mis oli peegelkirjas ja see pärineb piiblist Jaakobi raamatust. See tähendab «Jumal, kes ilmutas end tormis».
Pitsatsõrmustega allkirjastati dokumente ja sellised sõrmused olid tavaliselt omaniku nimetähtede või märkidega.
«Antiikajal sai pitsatsõrmuse järgi teha kindlaks selle omaniku päritolu, suguvõsa ja sotsiaalmajandusliku staatuse,» teatasid arheoloogid.
Kuna nime Elihana ei esine piiblis, siis on raske teha kindlaks, kes oli selle nimega naine, kellele pitsatsõrmus kuulus. Teada on see, et sellist kallist sõrmust said lubada jõukad ja lugupeetud naised.
«Elihana puhul oli tegemist oma ajastu silmapaistva naisega, kellel oli mitmeid sotsiaalseid eesõigusi nagu tegeleda äriga ja omada vara, mis enamjaoli oli meeste pärusmaa,» jätkasid asjatundjad.
Jeruusalemma Heebrea ülikooli arheoloogiainstituudi teadlase Hagai Misgavi teatel on iidsetel naistele kuulunud pitsatsõrmustel tavaliselt naise isa, mitte mehe nimi.
«Elihana sõrmusel on samuti isanimi, mille tõttu saab oletada, et see naine oli iseseisev ja tegutses iseseisvalt. Isa nimi viitab lihtsalt suguvõsale, kust ta pärit oli. Võib oletada, et see naine oli abielus, kuid säilitas iseseisvuse ka pärast abiellumist, kuid samas on liiga vähe infot, et kaugeleulatuvaid järeldusi teha,» teatasid arheoloogid.
Ajaloost on teada, et 2500 aastat tagasi olid Iisraeli aladel elanud naiste iseseisvus ja sõltumatus väga haruldased.
Iidsete tekstide kohaselt oli naine eelkõige kodukolde hoidja ja laste kasvataja, samas kui mees tegutses kodust väljapool.