Kihnu soolane suudlus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu Viiulifestival 2015: kunstioksjon ja pidu rahvamajas
Kihnu Viiulifestival 2015: kunstioksjon ja pidu rahvamajas Foto: Meisi Volt

Milleks minna sügisesele väikesaarele? Näiteks selleks, et kollektsioneerida erilisi mälestusi. Seda enam, et värskelt liinile tulnud uue ruumika praamiga Kihnu Virve on see eriti lihtne ja mugav, meie tegime oma reisi veel väikese staažika Amaliega.

See, et kaks Postimehe ajakirjanikku-(hobi)fotograafi oktoobri esimesel nädalavahetusel üle mäsleva mere Kihnu viiulifestivalile jõudsid, oli üks juhuste jada ja natuke eneseületus ka, aga lõpuks oli hoolimata tormist, mis festivali peadirigendiks otsustas hakata, unustamatult tore. Eriti pärast seda, kui saabus arusaamine, et üks järjekordne Tallinnas veedetud nädalavahetus aastaid hiljem vaevalt kuidagi väga erilisena meeles oleks olnud, oktoobrikuine Kihnu on aga kindlasti.

Foto: Meisi Volt

Kihnu viiulifestivali kavas (mida torm veelgi napimaks korrigeeris) oli lisaks muusikutele mõeldud viiulimängu õpitubadele ja loengutele reedel kohtumine kirjanik Andrus Kivirähkiga ja Evelin Ilvese raamatuesitlus, samuti toidukoolitus ja restoraniõhtu Resto Kuur peakoka Heimar Kuuskleriga, laupäeval ekskursioon kastiautoga mööda saart, kunstioksjon ja pidu rahvamajas. 

Foto: Meisi Volt

Hoolimata sellest, et sündmusi polnudki justkui palju, pakkusid need kõigile meeltele midagi - ja rohkemgi ehk kui korraldajad olid kavatsenud. Võrreldes nii mõnegi suvise festivaliga oli hea ja rahulik, vahepeal jõudis puhata ja niisama ringi vaadata ka.

Foto: Meisi Volt

Reedesel raamatuesitlusel Kihnu muuseumis kuulas publik Andrus Kivirähki ja Evelin Ilvese jutte suure huviga ning küsimused ei tahtnud lõppeda - kust tuleb inspiratsioon, kas on varsti veel raamatuid tulemas, kas ka Kihnu võiks ka inspireerida…

Foto: Meisi Volt

Viiekäigulisel õhtusöögil Kurase baaris kuulasin hõrkude maitseelamuste kõrvale kangete Kihnu naiste perekonnalugusid eelmisest ja üle-eelmisest sajandist, armastusest ja ohverdustest. Uinumisega oli pärast igatahes raskusi, sest fantaasia kappas nagu reibas hobune mööda Kihnu põlde.

Foto: Meisi Volt

Laupäeval kastiauto kastis koos tihedalt kokku pressitud suure seltskonnaga läbi saare nelja küla ja ümber lennuvälja vurades sasis tuul juukseid, Kihnu tuletorni rõdul saare lõunatipus muidugi kõige enam. Vaated olid ka imelised ja autos füüsiliselt lähestikku istudes toimus üleüldine sõbrunemine ebatavalise kiirusega.

Foto: Meisi Volt

Sellest, et paljud soovijad festivalile ei jõudnud, oli eriti kahju kunstioksjonil. Noorukese, aga väga andeka Liisamari Viiki tööd läksid hoolimata napist publikust ja üsna krõbedast alghinnast siiski nagu soojad saiad. Ilon Wiklandile sarnase käekirjaga teismeline kunstnik oli teinud ühe pildi spetsiaalselt Kihnu oksjoniks, ülejäänud valmisid suvises kunstilaagris. 

Foto: Meisi Volt

Lisaks kunstilaagrile mainiti korduvalt suvist viiulilaagrit - Kihnu kultuurielu ongi imeliselt värvikirev, nagu Kihnu körtki. Viimast võis näha peaaegu kõikide naiste seljas ja ehkki olime algul kõhklevad, saime korraldajalt, SA Kihnu Kultuuriruum juhatajalt Mare Mätaselt kördid selga ja õhtusel peol tantsupõrandal lendlema meiegi. Alles pärast klassikalise muusika, õpitubades osalenud laste ja ansambli Rüüt etteasteid muidugi, tantsupõranda tõid rahvast täis viimasena üles astunud Kentukid «Soolase suudluse» ja teiste lugudega.

Foto: Meisi Volt

Aga Rüüt sai ka ikkagi rahva tantsima, kui Siim Rikker ja Toomas Oks järgmisel hommikul lõõtspillimängu üles võtsid - praami autotekil, kuhu hoolimata märgatavalt vaibunud tuulest ulatusid ikka ka mõned mere soolased suudlused. 

Lõpuks praamilt mandrile astudes kippusid igatahes peaaegu kõik omavahel kallistama, emotsioon sellest retkest oli lihtsalt selline.

Foto: Meisi Volt

Kaks mõtet tulid minuga Kihnust veel kaasa: kirevad värvid aitavad sügistalvise halluse üle elada ja kui töö hakkab pidu segama, tuleb tööga tagasi tõmmata. Nii ebaeestlaslik, nii ilus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles