Lembit Ulfsak Hollywoodist: me oleme rahulikud, sest kõik on võimalik

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pääse Kuldgloobustele - «Mandariinide» tiim istub lavaäärses lauas number 204 koos «Ida» ja «Leviaatani» tegijatega
Pääse Kuldgloobustele - «Mandariinide» tiim istub lavaäärses lauas number 204 koos «Ida» ja «Leviaatani» tegijatega Foto: ERR

Anu Välba helistas saates «Hommik Anuga» Skype'i vahendusel Los Angelesse ning vesteles «Mandariinide» produtsendi Ivo Felti ja näitleja Lembit Ulfsakiga, keda ootab täna õhtul Kuldgloobuste gala.

Anu Välba: Kuidas on teie enesetunne enne seda ajaloolist sündmust?

Ivo Felt: Me tunneme ennast väga rahulikult. Me oleme siin juba palju näinud ja toimetanud, nii et siin pole enam meie jaoks võõras.

Lembit Ulfsak: Eeltöö on tehtud ning mina põhiliselt puhkan ja kuulan uudised. Uurime seda linna natuke, see on päris põnev.

Välba: Mis seal põnevat on?

Ulfsak: Noh, põnev oli see... Mis selle tänava nimi oli?

Felt: Hollywood Boulevard. Käisime Walk Of Fame'il Lembituga esimest korda. Meie jaoks on ikka põnev, tulime ju filmimaailma keskpunkti.

Ulfsak: Igaks juhuks käisime ära ka selles kohas, kus hakatakse Oscareid jagama, see on ka uhke maja. Aga ei midagi erilist - me oleme rahulikud, sest kõik on võimalik.

Välba: Kas te läksite Walk Of Fame'il spetsiaalselt kellegi tähte vaatama?

Ulfsak: Ma kahte kolmandikku nime ei teadnud, aga Meryl Streepi nime nägin ära ja sellest oli mul hea meel. Placido Domingo nime nägin ära ja Donald Sutherlandi... Tervet tänavat ei viitsinud läbi käia, seal on neid tuhandeid.

Välba: Lembit, sa oled siin-seal festivalidel ikka käinud. Kuidas on praegune nendega võrreldav?

Ulfsak: Sellele ma vastan homme, sest praegu elame rahulikku elu. Elame oma majas, meil on kõigil omad toad. Meil on aed siin, ookean paistab. Eralennukid müravad siin õhus pidevalt. Meil on köök, teeme putru, poisid käivad jooksmas.

Foto: ERR

Ulfsak: Üks asi, mida ma tahan sulle näidata... Näe! (Näitab piletit.)

Välba: Mis see on?

Ulfsak: See on see pilet. Laud number 204, kohe lava ääres.

Välba: Kas sa tead ka, kes teie ümber istuvad?

Ulfsak: Ühel pool istub Urušadze ja teisel pool Felt.

Felt: Tegelikult teame ka, et meiega istuvad ühes lauas Andrey Zvyagintsev ja Paweł Pawlikowski ehk me oleme «Ida» ja «Leviaataniga» ühes lauas.

Välba: Kuidas teid koheldakse seal?

Mõlemad: Ooo!

Felt: Me kohtleme ennast ise põhiliselt.

Ulfsak: Nii palju, kui meid on kellelegi tutvustatud nende ürituste raames, siis kõik teavad seda filmi ja kõik ütlevad «Oo!». Nii et meil on hea renomee siin.

Felt: Eks see ole ka natuke see Ameerika värk, et kõigile öeldakse, et te olete head.

Felt: Me käisime Palm Springsi festivalil enne. See oli 2. jaanuar, mis on suhteliselt surnud päev igal pool ja meil oli hommikul kell üks saalis tuhat inimest filmi vaatamas. See oli päris hea tulemus. Ega see film siin meeldib küll, ta siinpool ookeani läheb väga hästi inimestele. 

Välba: Mida on teilt pressikonverentsidel kõige rohkem küsitud?

Felt: Küsitakse selle sõja tausta kohta, kuna tõesti, ega sellest ju kohe aru saa. Keegi ei teagi ju, mis see Eesti või Gruusia või Abhaasia õieti on. Kui hakata mingist väikesest sõjast rääkima, siis tahab see taust lahtiseletamist. See küll ei takista filmist arusaamist. Küsitakse, kui palju me filme teeme. Kas Eestis üldse filme tehakse. Mis see Eesti on, natuke oleme saanud rääkida sellest. Gruusiat teatakse sõja tõttu veidi rohkem. Näitlejate kohta küsitakse palju. Lembitu kohta öeldi juba enne tema siia saabumist, et Lembit võiks rahulikult konkureerida ka näitlejapreemiale. Me ei saa seda teha, sest meil pole Ameerikas levi praegu.

Ulfsak: Nendest filmidest, kus ma olen mänginud halli habemega, on see kahtlemata kõige suurem roll. Stsenaristi poolt antud võimalused on ka kõige sobivamad minu natuuriga. Viimaste aastate kõige huvitavam töö minu jaoks.

Välba: Olete te kedagi filmilma suurtest tegijates ka juba kohanud?

Ulfsak: Meie PR-šeff on Tatjana Tšehhimaalt. Kui õues suitsu tegime, tuli jutuks üks mu lemmikseriaale «Breaking Bad». Ta ütles, et see on tema lemmik ka. Ta lubas mind tutvustada Bryan Cranstoniga, kes on tema hea tuttav. See on üks suur asi. Mina olen ju selles filmispordimaailmas uustulnuk ja minu jaoks on kõik üllatav senimaani. Nii palju, kui ma olen siin suitsunurgas vestelnud, ütleksin ma, et kõik on võimalik. 

Välba: Ameeriklastele on ju väga võõrad nii eestlased, grusiinid kui see sõda. Miks neile peaks see lugu üldse korda minema?

Felt: See film on nii üldine. Jah, see räägib ühest konkreetsest sõjast, aga tegelikult võiks selline asi juhtud ükskõik millises sõjas. See sõnum on praeguses hullus maailmas niivõrd patsifistlik. See on selline film, mis räägib praegusel hetkel väga tähtsatest asjadest. Teine asi on see, et ta on lihtne ja soe film. 

Ulfsak: Nad on öelnud, et lihtne, läheb südamesse ja liigutab. 

Välba: Lembit, mis sulle selle filmi tegemisest kõige rohkem meelde on jäänud?

Ulfsak: Mulle on kõige rohkem meelde jäänud Zaza ja minu kolleegid, näitlejad... Kas ma tervitada võin?

Välba: Palun!

Ulfsak: Ma tahaks tervitada minu võitluskaaslasi Elmo Nüganeni, Raivo Trassi ja Rein Kotovit!

Välba: Kui palju te juba teate, mis teid sellel galal ees ootab?

Ulfsak: Me sõitsime sellest majast mööda, kus see kõik toimuma hakkab. Seal on juba mitmed päevad kõik need televisiooni jaamad kohal. Seal on nagu mustlaslaager ümber. 

Felt: Nad on isegi ehitanud ajutise silla üle tee, et töötajad saaks liikuda. See on päris suur show seal. 

Välba: Kui suured on teie enda ootused seda Kuldgloobust saada? Spetsialistid ütlevad, et tõenäosus see Eestisse tuua on üks protsent.

Felt: Me võtame seda väga rahulikult. Me oleme nominatsiooni saanud ja oleme selle filmiga väga kõrgele jõudnud. Tõenäosus on tõesti väga väike.

Ulfsak: Globe Globe'iks, aga mina olen osalenud kümnel seansil välismaal ja Eestis ka ning reaktsioon on täpselt sama. Ega need ameeriklased nüüd väga teistmoodi ka ole. Kuigi neid asju otsustavad professionaalid ja neil on teistmoodi intriigid ja lähenemine. Aga lihtsalt film on nunnu.

Felt: Eks oleme teinud teist tööd ka. Oleme teinud kampaaniat, saime väga hea PR-agentuuri ja seda ei saa sugugi alahinnata. Päris pool ei ole, aga peaaegu pool on kõik see asi, mis selle filmi ümber käib.

Välba: Kui palju te juba Oscari-kampaaniaga tegelete?

Felt: Oscari-kampaania algas tegelikult oktoobri keskel. Ma käisin Los Angeleses filmi näitamas. Novembri alguses näitasime Zazaga, rääkisime inimestega. Mingis mõttes on ka Kuldgloobused Oscari-kampaania osa. Tegelikult alguses läksimegi tegema Oscari-kampaaniat ja sellega koos Golden Globe'i. Zaza tegi muidugi ka hea filmi. Oleme kuulnud filmist, mille PR-kampaania maksis miljon dollarit, aga mis ei pääsenud ei Gloobustele ega Oscarite eelvalikusse. See on väga suhteline, aga ilma PR-kampaaniata ei oleks me kindlasti jõudnud siia, kus me oleme. Siia lihtsalt tulla ja esitada film ning loota, et see kuhugi jõuab, on lihtsalt naiivne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles