Arheoloogid leidsid Siberist pronksiaegse habemenoa

Pronksiajastu habemenuga Foto: famagusta-gazette.com

Habemed on viimastel aastatel uuesti meeste seas populaarseks saanud, kuid aastatuhandeid on habemed olnud ka staatuse sümbol.

Arheoloogid leidsid hiljuti Venemaalt Siberist 4000 aasta vanuse pronksiajastust pärit habemenoa, edastab Siberian Times.

Asjatundjate sõnul tahtsid mehed ka tuhandeid aastaid tagasi kenad välja näha ning habemenuga kasutati nii habeme ajamiseks kui trimmimiseks.

Leitud habemenuga oli terav mõlemast äärest ning seda võidi kasutada ka  muuks otstarbeks peale habemeajamise.

Siberi arheoloogia ja etnograafia instituudi teadlase Vjatšeslav Molodini sõnul uurisid nad Novosibirski lähedast Vengerovo leiupaika juba pikka aega, kuid alles nüüd avastasid sealt pronksiajastu eseme.

«Tegemist on pronksist noaga, mille mõlemad küljed olid teritatud. Sellist nuga kasutati pronksiajastul laialdaselt,» teatas arheoloog.

Teada on, et maailma vanim habemenuga on 18 000 aasta vanune. Iidsel ajal valmistati nuge merekarpidest, haihammastest ning ränikivist.

Pronksiajastul hakati nugasid, ka habemenugasid valmistama pronksist ning need olid ovaalse kujuga.

Arheoloogid seostavad sellise kujuga nuge eriti keldi Hallstatti kultuuriga, mis oli domineeriv nii raua-kui pronksiajastul. Halstatti kultuur eksisteeris praeguse Austria alal.

Hõimupealikele olid metallnoad staatuse sümbolid ning sageli rikkalikult kaunistatud. Pealikke maeti nii koos relvade kui habemenugadega.

Tänapäevased habemenoad tekkisid 18. sajandil. Kahe teraga ning varasemast turvalisemaid habemenugasid ja žilette hakkas firma Gillette tootma 20. sajandi alguses.

Mehed pidid Esimese maailmasõja ajal oma habemed maha ajama, muidu ei oleks gaasimaskid pähe mahtunud. Teise maailmasõja ajaks oli habemeajamisasjad iga sõduri varustuse seas.