Ukrainast leiti 6000-aastane paganlik «katedraal»

Ukraina «katedraalist» leitud savikujud Foto: hexapolis.com

Arheoloogid leidsid Ukrainast Nebelivkast iidse kahekordse templi, mida võib pidada paganlikuks «katedraaliks».

Asjatundjate sõnul on tegemist 6000 aasta vanuse ehitisega, mida kasutati iidsete jumalate kummardamiseks ja ohvriandide tegemiseks, edastab hexapolis.com.

Ehitises oli savist altareid, millel oli põlenud lambaluid ja ka inimesesarnaseid kujusid.

Katedraali suurus on 60 meetrit korda 20 meetrit ning esialgselt oli see puidust ja savist kahe korrusega ehitis, mille ümber oli ka aiaala. Templit ümbritseva ala suurus oli umbes 238 hektarit.

Juba 2009. aastal Nebelivkast avastatud ehitisejäänuseid uuriti täpsemalt nüüd.

Ukraina arheoloogid Natalia Burdo ja Mihhailo Videiko tutvustasid leidu Euroopa arheoloogide ühenduse iga-aastasel konverentsil Türgis Istanbulis.

Väljakaevamised näitasid, et ehitise ülemine korrus oli jaotatud viieks ruumiks.

Lisaks loomaluudele ja kujudele paljastus paigast ka kullast ornamente ja keraamikajäänuseid.

Ehitise seinad olid värvitud looduslike värvide abil punaseks. Arvatakse, et sellega loodi ohverdamiseks sobiv atmosfäär, kuna veri on punane.

Ehitise esimesel korrusel asus seitse ohvrialtarit, millel oli loomaluid ja keraamikat.

Savist kujudel oli linnunokka meenutav nina ning ebatavaliselt suured silmad.

Arheoloogide sõnul oli «katedraali» juures rohkem kui 1200 iidset ehitist ning 50 algelist tänavat.

Ukrainast leitud ehitis on Briti saarte kuulsast megaliitehitisest Stonehenge`ist umbes 1000 aastat vanem.

Asjatundjate sõnul on selliseid kujusid ja ehitisjäänuseid leitud Ida-Euroopast varemgi. Tegemist on Cucuteni-Tripilja kultuuri esindajate loomingu ja ehitistega.

Arheoloogide arvates jätsid iidsed inimesed Nebelivkas oleva asula maha ning põletasid «katedraali». Sellele kultuurile oli omane ehitiste hävitamine.

Samasuguseid palvetempleid on leitud ka Lähis-Idast. Need on rajatud millalgi 5. – 4. sajandil eKr.

Wikipedia: Cucuteni-Tripilja kultuur on neoliitikumi ja halkoliitikumi arheoloogiline kultuur, mis asus 4800–3000 eKr aladel Karpaatidest Dnestri ja Dneprini tänapäeva Rumeenia, Moldova ja Ukraina aladel, kokku enam kui 35 000 ruutkilomeetril.

Kultuur on saanud nime kahe asula Rumeenia Cucuteni ja Ukraina Tripilja järgi.

Cucuteni-Tripilja kultuuri inimesed rajasid kiviaegse Euroopa suurimaid asulaid, millest mõnes oli ligi 1600 ehitist.

Enamik Cucuteni-Tripilja asustusest koosnes siiski väikestest tihedatest asulatest, mis asusid üksteisest 3-4 kilomeetri kaugusel ning paiknesid peamiselt Sireti, Pruti ja Dnestri jõeorgudes.

Üks Cucuteni-Tripilje kultuuri silmapaistvaks jooneks on asulate regulaarne hävitamine, iga üksiku ehitise eluiga oli ligikaudu 60-80 aastat.