Artistlikkust mitte alahinnates on ikkagi väga meeldiv, kui noored tegelevad lisaks veel õppimisega. Viimasel ajal on mitmetest kanalitest kuulda olnud, et Artjom Savitski on oma ohtrate tegemiste vahel jõudnud ära lõpetada kõrgkooli. Uurisime asja lähemalt.
Artjom Savitski: Me ei saa Luisaga üldse läbi, terve meie tuur oli räige piin...
Isegi ülikooli olen suutnud ära lõpetanud lisaks põhikoolile ja gümnaasiumile! See on Tallinna Tehnikaülikool, kus õppdisin telekommunikatsiooni erialal.
Arvan, et see on midagi sarnast. Siin poolest maikuust, just siis, kui minul algas eksamisessioon, tulid välismaalt paljud seal õppivad sõbrad koju puhkama. Nemad käisid igal pool ringi ja mina samal ajal aina õppisin kodus või kirjutasin muusikat.
Võtan suve vabaks. Loodan, et juuli jooksul avaneb võimalus kirjutada muusikat, esineda ja natuke rahulikumalt iseendale elada. Sügisel jätkaks juba magistriõpingutega.
Jah, ikka.
Sai tehtud esimene kõrgaste, miks mitte siis kord juba asi lõpule viia?
See on imelik või noh … ma ei nimetaks Eestis elavaid inimesi staarideks. Kõik on kuidagi ülepaisutatud – naljakas ja tobe. Kuulsaid inimesi tõesti on. Ma sain korraliku gümnaasiumihariduse ja mõtlesin laulmise kõrvalt end veel kuidagi arendada. Pigem mulle ikkagi meeldib, et olen valinud kaks suunda või siis nii-öelda tagavarasuuna.
Neid ikka on jah!
Ikka teen valikuid. Just kevad oli tegelikult eriti hull – kooli lõpetamine ja tuur koos Luisaga Värgiga hoos. Väga kiireks läks vahepeal.
Me ei saa teineteisega läbi ja terve tuur oli üleüldse lihtsalt üks räige piin! Ei, tegelikult saame hästi läbi ja väga tore on just see, et niisuguste tegemiste ja koostöö käigus võib avastada väga lahedaid inimesi, kellega pole varem vahetuid kokkupuuteid olnud ja saab teada, et nad on ka iseloomult väga lahedad.
Jah, kindlasti jätkan. Hetkeplaan on kirjutada hästi palju muusikat ja see siis avaldada.
Millist laadi? Tavaliselt alustan peamiselt muusikast, kuna väga kõva sõnameister ma pole. Hetkel olen läinud seda teed, et alustan muusikast ja kuidagi kirjutan sinna siis sõnad peale. Kui kattuvad sõnaline ja muusikaline emotsioon, on see parim variant. Ma ei oskagi sulle öelda, mis laadi see on … Eks oleneb sõnadest. Mul on jah keegi ikka mõtteis. See, kellele lugu läheb. Laad on selline, millisena ta parasjagu sünnib ja ma ei piiritleks end raamidega. Üritan võtta nii nagu tuleb.
Enamasti n-ö keikatan akustilisi kontserte koos ühe sõbraga. Kui teeme bändiga, kutsun muusikud kokku. Kahjuks läks praegu sõber sõjaväkke, seega pean otsima asendusringi.
VAATA VIDEOINTERVJUUD!