Arheoloogid avastasid Mehhikost koerte matmispaiga, kuhu matsid oma lemmikuid asteegid.
Pildid: Mehhikost leiti asteekide koerte matmispaik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leid tehti Mehhiko pealinnas Mexico eeslinnas Aztacapozalcos ühe kortermaja alt ning see on maailmas seni ainus selline koerte matmispaik, mis leitud on, edastab Daily Mail.
Matmispaigast leiti 12 koera jäänused. Oletatakse, et tegemist oli asteekide jaoks pühade loomadega, kuna need koerad olid maetud tseremoniaalsel viisil.
Asteegid hindasid koeri väga. Kui sõdalane suri, siis tihtipeale tapeti ka tema koer ning maeti koos temaga.
Vaesemasse elanikkonna kihti kuulunud asteegid maeti aga koos savist koerakujuga.
Asteegid uskusid, et inimhingel kulub neli aastat, enne kui ta oma lõplikku puhkekohta Mitlani jõuab. Koer aga võis sel teekonnal juhiks olla.
Asteekidel olid koerad küll lemmikloomad, kuid erijuhtudel sõid nad ka koeraliha.
Arheoloogide sõnul on koerajäänused üsna hästi säilinud ning tegemist on esimese korraga, mil nii palju koeri koos maetuna leitud on.
«Tegemist on erilise leiuga, kuna sel ei ole seost ehitise ega muuga, mis seal ümbruses on,» sõnas arheoloog Rocio Morales Sanchez.
Asteegid uskusid, et koerad juhatavad surnute hingi ning kaitsevad ehitis, kui nad nende alla maetud on.
Mexicost leitud koerad maeti millalgi ajavahemikul 1350 – 1520 pKr., mis oli asteekide impeeriumi kõrgaeg.
Koerte jäänused olid erinevates poosides. Matmise aeg tehti kindlaks hauast leitud keraamika põhjal.
Arheoloogid peavad leidu tähtsaks, kuna tegemist on esimese seni avastatud suurte koerte matmispaigaga.