/nginx/o/2014/02/04/2795472t1h0d9c.jpg)
Lõuna-Egiptuses Edfu lähedal töötav arheoloogide meeskond leidis iidse püramiidi, mille vanus võib olla 4600 aastat.
Egiptusest leiti 4600 aasta vanune astmikpüramiid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on püramiidiga, mis on Giza kuulsatest püramiididest vanem, edastab Live Science.
See on astmikpüramiidiga, mille kõrgus oli kunagi 13 meetrit. Tegemist on ühega seitsmest püramiidist, mis rajati vaarao Huni (valitses umbes 2635 – 2610 eKr) või Snefru (valitses umbes 2610 – 2590 eKr) ajal.
Astmikpüramiidi astmed on aja jooksul hävinud ning nüüdseks on see objekt vaid viie meetri kõrgune.
Astmikpüramiide leidub kogu Lõuna- ja Kesk-Egiptuses. Tegemist on asulapaikade juures olevate püramiididega, milles ei ole kambreid ning neid ei ole mõeldud matmiseks.
Seitsmest sellisest püramiidist kuus on peaaegu identsed. Edfust nüüd avastatud püramiidi suurus on 18,4 korda 18,6 meetrit.
Miks selliseid püramiide rajati, on seni mõistatus. Oletatakse, et need võisid olla sümboolsed kulutusobjektid.
«Nende püramiidide sarnasus on hämmastav ja nad ehitati samal viisil,» selgitas USA Chicago ülikooli orientalistika instituudi teadlane Gregory Marouard.
Nüüd avastatud püramiidi idaküljel on ava, kuhu sai jumalatele toiduohvreid tuua. Tegemist on esimese leiuga, mis lubab oletada, milleks neid püramiide kasutada võidi.
Lisaks leiti püramiidilt hieroglüüfe, mis viitavad imikute ja laste matmisele selle püramiidi juurde. Uurijate arvates pärineb püramiid märgatavalt varasemast ajast kui leitud matmispaigad. See omakorda viitab, et püramiid ei olnud esialgu mõeldud matmiseks.
Teadlastel oli Edfu püramiidi kohta andmeid juba varem, kuid Marouardi juhitud väljakaevamised said alguse alles 2010. aastal.
Püramiid oli kaetud paksu liivakihi, nüüdisaegse saasta ja lagunenud osadega.
Kohalikud moslemid arvasid pikka aega, et see ei ole püramiid, vaid mõne šeigi matmispaik.
Püramiid oli ehitatud liivakivist ja savist. Välimuselt meenutas see püramiid kuulsat vaarao Džoseri (valitses umbes 2670 – 2640 eKr) astmikpüramiidi. See püramiid valmis Vana-Egiptuse kolmanda dünastia ajal.
Edfu püramiidi jäeti maha vaarao Khufu (valitses umbes 2590 – 2563 eKr) ajal ning ohverdamisi enam ei tehtud. See leidis aset umbes 50 aastat pärast selle ehitamist.
Oletatakse, et selle mahajätmine langes aega, mil hakati Gizasse suuri püramiide rajama. Marouardi arvates võis vaarao Khufu leida, et nüüd on aeg rajada pealinna Memphise lähedale enda jaoks püramiid. Lõuna- ja Kesk-Egiptuse sakraalpüramiidid kaotasid seega tähtsuse.
Seda tõendab ka hiljuti Punase mere äärest Wadi al-Jarfist leitud papüürus, mis pärineb Khufu valitsemise ajast. Sellel seisab, et nimetatud vaarao tahtis kõik ehitusressursid koondada Giza juurde.