Suurbritannia arheoloog avastas iidset savitahvlit uurides sellelt piiblist tuntud üleujutuse ja Noa laeva loo ühe variandi.
Iidselt savitahvlilt leiti Noa laeva lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel on kirjeldatud Noa laeva erinevalt kui piiblis, edastab cnn.com.
Nimetatud savitahvel pärineb Mesopotaamiast, mis asus tänapäeva Iraagi-Iraani alal.
Briti arheoloog Irving Finkel uuris kiilkirjas kirjutatud hiljuti. Sellel olev tekst räägib jumala tekitatud üleujutusest ja mehest, kes võtab loomapaarid oma laevale, et nende elu päästa.
Teadlase sõnul on savitahvlil kirjeldatud niinimetatud Noa laeva erinevalt kui see on piiblis. Savitahvlil on laeva kirjeldatud ümarana, piiblis aga pika ja kitsana.
Savitahvlil kirjeldatud alus on punutud materjalist, mis on vettpidavaks muudetud tõrva abil. Oletatavalt oli ta nii suur kui tänapäeva pool jalgpalliväljakut.
«Ma ei usu, et keegi kujutas algupärast Noa laeva ümarana ette,» lisas Finkel.
Esimeses Moosese raamatus on laeva kirjeldatud detailselt ning antud on ka mõõdud – pikkus oli laiusega võrreldes kuuekordne, sel oli kolm tekki ning sissepääs oli küljel.
Mesopotaamia savitahvel on märgatavalt vanem kui Vana testamendi lugu. Asjatundjate sõnul pärineb üleujutuse ja Noa laeva kõige varajasem versioon 9. sajandist eKr.
Vana testamendi tundja Joel Baden sõnas, et mitte kumbki versioon Noa laevast ei vasta tõele. Tegemist on mütoloogiaga.
«Üleujutusest ja Noa laevast on väga palju erinevaid versioone. Igas neist on laev ja juhtumid erinevad. Muinas-Mesopotaamias kasutati ümaraid aluseid ja selle tõttu on sealt pärit kirjeldus selline,» nentis Baden.
Ta lisas, et iidsed iisraellased seevastu ei kujutanud Noa laeva ümara jõelaevana, vaid suure purjelaevana nagu nad kasutasid Vahemerel seilates.