/nginx/o/2009/09/06/231399t1h4d92.jpg)
Otepää kõrgustiku ühel kõrgemal tipul – 211,3 m üle merepinna – Harimäel Sangaste vallas avati pühapäeval mälestusmärk Arimäe haridusseltsi asutajatele. Paraku pole piirkonnal just parimad päevad.
Uus mälestusmärk meenutab Restu kandi hiilgeaegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusseltsi mälestuse jäädvustamise idee autori Heino Kängsepa sõnul asus praeguse vaatetorni asupaigas veel eelmisel sajandil jahimaja, mille ruumides käisid peale jahimeeste koos ka ärksamad ja ettevõtlikumad kohaliku haridus- ning seltsielu edendajad.
Mälestuskivi ütleb, et Arimäe haridusseltsi algusaastaks võib pidada 1922. aastat, mil vastavasisulised kokkusaamised Harimäel algasid.
Restu rahvamaja lugu
Restu mõisa karjalaudast sai peale ümberehitusi 1931. aastal rahvamaja, mille kõrvale rajati ka spordiväljak, kus 1934. aastal peeti Arimäe haridusseltsi spordiringi algatusel ka esimesed Restu spordipäevad.
Valminud rahvamaja kuulus ametlikult Arimäe haridusseltsile, ent anti koos sisseseadega kasutamiseks Sangaste vallale.
«Nõukogude aja tulekuga muutus valla ja küla seltsielus palju. Kuuekümnendatel sai meie rahvamajast teraviljahoidla. Koos viljaga tulid ka rotid, kellest enam lahti ei saadudki. Hiljem sai meie armsast majast väetiseait. Nüüd on majast järel vaid vundament,» rääkis Heino Kängsepp ühe piirkonnale nii tähtsa hoone dramaatilisest lõpust.
Koos hoone kadumisega ja idatuulte puhumisega hääbus ka Arimäe haridusseltsi tegevus, ent Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega hakati kõikjal üle riigi meenutama ja jäädvustama esimese vabariigi aegseid kohalikke väärtettevõtmisi. Sangaste valla ajalooliste hetkedega hakkaski tutvuma ärgas ja tegus vanahärra Heino Kängsepp.
«Restu rahvamaja naabruses tegutses Restu mõisahoones kool, mis
1998. aastal suleti. Lootsime koos Aleksei Petersoniga, kes olnud kauaaegne Eesti Rahva Muuseumi direktor, avada seal muuseumi, aga tookordsed vallavalitsejad otsustasid teisiti ja nii müüdi hoone eraisikutele. Mõis on siiani käinud käest kätte,» nentis Heino Kängsepp kurbloolist fakti.
Räämas mõisahoone ja park, lammutatud rahvamaja vundament – need on paraku nüüdse aja märgid, ent teadupärast on raske summutada ärksate inimeste silmist sädet – alati leidub keegi, kes katkenud mälestustelõnga otsad taas sõlmib ning kera uuesti edasi kerib.
Sangaste vallas on aidanud Heino Kängsepa kõrval mälestustelõnga kerida ka teised. Restu kandi 220aastasest hariduselust on 2006. aastal kokkuvõtte teinud ja vihiku avaldanud Restu kooli vilistlane ja nüüdne Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg, kes samuti kohalviibimisega mälestuskivi avamist austas.
Rahvahariduse ja kodanikualgatuse tähtsust rõhutas ka Ene-Mall Vernik-Tuubel, kelle isa oli üks Arimäe haridusseltsi asutajaid ning kes ise juba aastaid Pühajärve haridusseltsi hea käekäigu eest hoolitseb.
Tegutsetakse poliittuulte kiuste
«Kahjuks jäävad tänapäeva argielus oma toimetusi tegevad eraisikud ikkagi poliitikutele alla,» tõdes Vernik-Tuubel, kes püüab juba aastaid visalt ja järjekindlalt erinevatele poliittuultele vaatamata uue elu tagasi anda vanale väärikale koolihoonele Sihva külas Otepää vallas.
Küllap on edasipüüdlikkus põlvest põlve edasiantav omadus, sest kui Vernik-Tuubeli isa Julius Vernik oli omal ajal Restu kandi haridusseltsi ja spordipäevade eestvedaja ning algataja, siis tema pikki aastaid haridusvagusid kündnud tütar on astumas sama teed naabervallas Otepää mail.
Tiit Rosenbergi andmetel kuulusid Arimäe haridusseltsi omal ajal Restu küla rahva kõrval ka Mäeküla, Pühajärve ja Keeni kandi ärksamad hinged. Nii oli igati sümboolne, et pühapäevasel meenutuspäeval pakkus kohalike rahvamuusikute kõrval külakosti naabervalla Puka rahvas.
Meenutuste- ja rahvarohke sündmuse korraldanud Heino Kängsepp ja Sangaste vallavalitsus ei olnud kumbki kitsi tunnustussõnadega üksteise aadressil.
Eriline tänu kuulus Heino Kängsepa sõnul 68 annetuse teinud eraisiku ja kohaliku ettevõtte aadressil, kelle toel mälestuskivi paika sai. Omamoodi märgiline oli ka sündmuse juures see, et kivimeister Raini Olt ise on samuti omakandimees.