Raul Kalev: demokraatia õppetund - klounaad hukutab muusika?

, Postimees.ee kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raul Kalev
Raul Kalev Foto: Erakogu

Kresiraadio meeste trikk tänavusel eurolaulu võistlusel väärib peamiselt tähelepanu vaid seetõttu, et nende marketing oli tasemel. Seda võib mõnes mõttes võrrelda kunagi Kuningriiklaste partei esilekerkimisega meie poliitikas. Sest raskel ajal on nalja alati olnud vaja ning alati on leidunud ka neid, kes arvavad, et suudavad demokraatiaga manipuleerides teha endale nime ja võita teisi ülekavaldades ka parema positsiooni.

Iga keskmise tasemega reklaami- või PR spetsialist oskaks seda, kuid mitte kaugeltki kõik ei soovi oma oskusi niimoodi rakendada. Kui Kuningriiklaste soov omal ajal oli naeruvääristada igavat, nõukogude traditsioonidega stampmõtlemisest pungil poliitikategemist ja tuua sisse teadlikke teravusi, siis Kreisiraaadio püüdis ilmselt tõestada, et Eurovisioon sakib.

Kuid kas polnud siin mitte tegu poriste jalgadega lahtisest uksest ebaprofessionaalsel viisil sissemarssimisega, unustades, et tegu on siiski ühe vähese võimalusega, kust noored Eesti lauljad võivad saada jala uksevahele rahvusvahelises muusikaäris?

Olgu. Vaadates asja PR-spetsialisti mätta otsast, väärib Kresiraadio ilmselt loorbereid oskuse eest klounaadiga tõsimeelsetele koht kätte näidata. Serbia, saksa, soome, jt keelsed sõnad peaks tooma internatsionaalset äratundumist ja kaasaelamist. Ning farss ja mõttetud sõnad peaks tooma protestihääli igast riigist. Olgu.

Kui aga analüüsida analoogse laulu šansse Eestist kaugemal, siis tuleks vist alustuseks möönda, et enamus hääli sai kollektiiv Eestis siiski iseenda varem tunnustatud suhtelise vaimukuse, mitte aga oma loo geniaalsuse eest. Euroopas ei tea aga meie kloune keegi. Seega puudub äratundmis- ja samastumisvõimalus persoonidega. Ka nalja mõiste igas riigis on erinev.

Olen kindel, et meie paroodiat võidakse paljudes riikides võtta meie kultuurilise eripärana. Kuid ilmselt siiski mõistavad Kreisiraadio triot need eurooplased, kel ka endil parasjagu läägest eurotrallist mingil põhjusel kõrini on. Seega – koht finaalis võiks olla reaalne ja sealt isegi esikümnesse kerkimine võimalik. Seda pole me ammu saavutanud.

Kuid kas suhteline edu klounaadile on see, mida me vajaks. Eurovisioon on viimastel aastatel muutunud palju – tavainimenegi teab, et võidulood on viimastel aastatel olnud kõike muud kui lääge eurotümps. Kindlasti kogus ka sommide «Hard Rock Halleluuja» omal ajal protestihääli, kuid oli siiski ka muusikaliselt professionaalne ja lööv.

Ja ka serbide endi «Molitvo» oli kindlasti maiuspala paljudele kriitikutele. See näitab, et oma suhtumist liiga lihtlabaselt demonstreerides võib ka edust hoopis ilma jääda. Sest ilmselt satub lavale ka paremaid kloune, kes meile kavandatud protestihääled võivad endale napsata.

Suhtekorralduslikult oleks nii Kresiraadio pundile kui ka eesti muusikale tervikuna parim lahendus, kui kolm narri ennast ise taandaks ja suure žestiga Iirisele võimaluse pakuks. See tõstaks meeste menu Eestis veegi ja annaks ka meie noortele võimaluse millegi tõeliselt kihvtiga maailmas silma paista.

Sest kui muu marketing välja arvata, siis on teisekoha lool olemas kõik, mis vaja eduks: põhjamaine müstiline süžee, hea vokaal, kaasakiskuv ja hoogne muusika, kontrastsed ja hästi välja mängitud lavakarakterid ning vapustav rõivadisain. Ja mis kõige olulisem – lumememme armuviisis on olemas hing ja kirg. Sellised laulud tavaliselt võidavad.

Kui aga lähtuda praegusest ja eeldada, et Kreisiraadio ei pea vajalikuks džentelmenlikku taandumist ning otsustab siiski ise Serbiasse põrutada, siis peab kolmik ilmselt arvestama teatud publiku kaotusega Eestis - keskpärane ja tsipa targem muusikanautleja ei pruugi seda klounaadi väga kõrgelt hinnata.

Ning taas saaks vaielda teemal, kas ikka demokraatlik hääletus on parim viis, kui sellega kaovad nende võimalused, kelle muusika võitu enim vääriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles