Teada on, et kui mehed sõidavad neile tundmatul teel ja kaotavad orientiiri, siis ei küsi nad teed, vaid püüavad olukorda lahendada sellega, et panevad gaasi põhja.
Mehed ei küsi teed mitte uhkuse, vaid paanika tõttu
Naised seevastu kaasavad kõikvõimalikke abivahendid ja isikud, et liigselt ekslemata sihtpunkti jõuda, edastab The Telegraph.
Meeste mitte abi küsimine võib tunduda põikpäisuse, uhkuse ja macho`liku käitumisena, kuid teadlaste sõnul on see paanika.
«Naised käituvad tee kaotamise olukorras paindlikumalt. Mehed püüavad iga hinna eest kaardist ja juhenditest kinni hoida, seda isegi juhul, kui need viivad eesmärgist kõrvale,» selgitasid psühholoogid.
Uurijate sõnul ei suuda mehed endale tunnistada, et on vea teinud. Nad võivad teekaotuse puhul tugevamini pedaalidele vajutada, et olukorra eest põgeneda. Paanikas olek ei aita aga lahendusele kaasa.
«Teelt eksinud mehed ei taha tunnistada tegelikku olukorda. Võitle või põgene olukorras valivad nad põgenemise,» selgitasid teadlased.
Inimkäitumise ekspert Tristan Gooley tegi katse, kuidas mehed ja naised orienteeruvad. Katsealustele näidati pilte majast, mille juures oli madalal päike. Meestel oli keeruline öelda, kas tegemist oli tõusva või loojuva päikesega. Naised seevastu tabasid majas põlenud tuledest ära, et päike oli loojumas.
«Orienteeruda saab loodusmärkide nagu päikese, kuu, tähtede, ilma, taimede, loomade ja muude asjade järgi. Naised osutusid märkide järgi orienteerumisel paindlikumaks kui mehed. Mehed tahavad kinni hoidla kindlast ja juurdunust, neile on tähtis süsteem,» selgitas teadlane.
Ta lisas, et eriti käib see nüüdisajal autoga sõitmise ja tee kaotamise kohta.
«Mehed ei taha tunnistada, et vahel nende süsteem ei tööta ning siis võib tekkida paanika. Mehed ei tunnista seda ning selle tõttu võib sihtkohta jõudmine võtta märgatavalt kauem aega,» jätkas Gooley.