Hiljuti tehtud uuring näitas, et hiidsisalikud võisid olla soojaverelised.
Kas hiidsisalikud olid soojaverelised või kõigusoojased?
Hispaania paleontoloogid uurisid selle kindlaks tegemiseks hiidsisalike luude niinimetatud kasvurõngaid, kirjutab news.com.au.
Luude kasvamist on näha samal viisil nagu see on puude aastarõngastel. Jahedal ajal on kasv aeglasem, soojal ajal aga kiirem.
Teadlased arvavad, et see on näha kõigusoojaste loomade luudes – kord on luude kasv aeglasem, siis kiirem.
Soojaverelistel loomadel nagu lindudel ja imetajatel on luude kasv ühtlane ja pidev.
Siiani kehtiva teooria kohaselt on 65 miljonit aasta tagasi välja surnud hiidsisalikud kõigusoojased nagu roomajad.
Uue teooria kohaselt võisid hiidsisalikud siiski olla soojaverelised.
Hispaania uurijad võrdlesid hiidsisalike luid lehmade ja lammaste luudega. Luu-uuring lubas oletada, et hiidsisalikud ei pruukinud kõigusoojased olla.
Uus teooria on juba teadlaste ringkonna kihama pannud.
Hiidsisalike soojaverelisuse teooriat on ka varem püütud tõestada, kuid edutult.
Siiani kehtiva teooria kohaselt olid need eelajaloolised loomad kõigusoojased.
Hiidsisalikud olid roomajad, kes elasid triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Kõige suuremad maismaal elanud loomad kuulusid tõenäoliselt dinosauruste hulka.
Hiidsisalike domineerimine algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Dinosauruste seas oli nii taimtoidulisi kui lihatoidulisi
Teooria kohaselt arenesid hiidsisalikest ka linnud. 1860. aastal leiti fossiil, millel olid nii roomajal kui ka linnule omaseid jooni. See olend sai teaduslikuks nimeks Archaeopteryx lithographica.