Sahara on nüüdisajal kõrbeala, kus ei saa tegeleda piimakarja kasvatamisega.
Sahara aladel tegeleti piimakarja kasvatamisega juba 7000 aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. juuni 2012, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liibüast avastatud potikillud aga näitasid, et kunagi oli see ala lopsaka taimkattega ning 7000 aastat tagasi karvatati seal lehmi, edastab AFP.
Kohalikud hõimud võisid piimast valmistada jogurtit, juustu ja võid.
Piimandusega tegelemisel viitavad potikillud leiti Liibüa Acacusi mäestikust, mis nüüdisajal on osa Sahara kõrbest. 7000 aastat tagasi oli piirkond nüüdsest märgatavalt taimerikkam.
Arheoloogid avastasid koopamaalingud, mis kujutavad kitsi, lambaid ja lehmi, kelle udarad on piima täis ning inimesi.
Koopamaalingud siiski ei paljasta, mil eesmärgil neid loomi peeti. Kuigi piimatootmine on kõige tõenäolisem variant, ei olnud tollastel inimestel veel suure valgusisaldusega toiduaine nagu seda on piim suhtes tolerantsust välja kujunenud. Piim ja piimatooted võisid neile tekitada kõhuvalu ja seedehäireid.
Briti Bristoli ülikooli uurijad analüüsisid 81 potikillul sisalduva rasva koostist spektomeetri abil. Tulemused näitasid piimarasva olemasolu, viidates et Sahara piirkonnas tegeleti piimakarjandusega.
Uuring kinnitas ka jogurti valmistamise oskust. Piima töötlemine muutis selle toiduaine söögina talutavamaks. Pikaajalisel piimatoodete tarbimisel tekkis lõpuks piimataluvus.
Rasvade isotoopanalüüs näitas ka seda, et piimakari sai oma toidu väga erinevatest paikadest. See näitab, et erinevatel aastaaegadel karjatati loomi erinevate taimkattega paikades.