Lavastaja Jaanika Juhansoni sõnul on selle loo märksõnadeks armastus, tühjus ja igatsus, põlvkond ja hüvastijätt noorusega:

"See on lugu armastusest, milles kunagi lõplikult kokku ei saada, et ühiselt valgel hobusel helesiniste kauguste poole ratsutada ja kodukolle rajada. See lugu on armastustest, mis oleks võinud olla. Samuti on see lugu põlvkonnast, olgu selle sõna ees siis lisandina kas "kadunud" või "viimane" või nimetatagu seda hoopis "X-generatsiooniks". Sest seltskond, kes 1920ndate Pariisis ja Hispaanias kõrtsust kõrtsu joob ning elu ja suhteid klaarib, võiksime olla ka meie 21. sajandi veere Rakveres, Tallinnas, Tartus ja Pärnus."