EHMATAV ⟩ «Eestlased on varsti kõik jälle Siberis.» Riigivaenlane šokeeris rongireisijaid, Elron vabandab

Elroni rong Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Sotsiaalmeedias jagab oma jahmatavat kogemust naine, kes kohtus laupäeva hommikul rongis eestivaenuliku isikuga. «Eestlased on varsti kõik jälle Siberis või räägivad ainult vene keeles,» sõnas vene keelt kõnelenud mees. Elron vabandab end ebamugavalt tundnud reisijate ees.

Heli (nimi muudetud, toimetusele teada) kirjeldas sotsiaalmeedias üksikasjalikult rongis aset leidnud olukorda. Reisijate hulgas olnud vene keelt kõnelenud mees hakkas kasutama kohatuid väljendeid ning häiris sellega reisijate rahu.

«Kogemuse võrra rikkam ehk kohtumine (riigi)vaenlasega. Rong on inimesi täis, pea kõik istekohad pakitud. Tallinna piiril maandub vastasistmele keskea tagumisel piiril olev «mužik» pisut joviaalses meeleolus (kellaaeg näitab varast keskpäeva) ning helistab sõbrale. Mul on klapid peas, ei pööra tähelepanu. Kuni minu kõrval istuv nelik, ilmselt nooremapoolsed vanavanemad + nende tütar + väike tütretütar, hakkavad end ebamugavalt tundma. Nende ainuke meesinimene palub mužikil end tagasi tõmmata, sest kõlavat üks lõputu mattide rida. Vaat siit edasi olen ma juba kaasatud, sest kuulen, et saavad vastuseks sõimu ukrainlaste aadressil.»

«Järeldasin, et ongi ukrainlased, ja asusin nende poolele. Leebelt. Seda enam, et nood näivad selgelt sissesõitnutena ega oska rünnakule reageerida, tõmbavad kohe tagasi. Esitlen, et mina olen eestlane ja milles probleem. Suht heas vene keeles toimub kogu edasine vestlus. Ja siis hakkab vastaselt tulema. Muuhulgas: «Eestlased on varsti kõik jälle Siberis või räägivad ainult vene keeles. Ja tegelikult oleks parem kõik üldse maha lasta...» ja küllap see ka juhtuvat, sest varsti tulevat teadagi kes. Kuskilt tagapingilt sekkub eesti (vist) mees, kes adressaati veenva põrkimisega asjad hetkeks paika paneb.»

«Mužik jääb korraks mõtlema, et mis nüüd juhtus. Samas astub meie juurde ka kontrolör, kes mu vastasistujaga ühist emakeelt jagades, ühtlasi ametnikupositsioonilt, aga üsna madalat vene keelt kasutades käsib tollel vait jääda. See jääb vait. Mina [räägin] kontrolöriga edasi eesti keeles, et kas poleks õige kaasata korrakaitseorganid. Arvan, et ukrainlased vajavad kaitset, võib-olla isegi sihtkoht neil ühine. Tunne on, et parem varem kui hiljem ja seda igas mõttes.»

«Kontrolör väidab: a) politsei nagunii ei reageeri sellistele asjadele; b) mees läheb nagunii ühes teatud peatuses maha ja probleem laheneb iseenesest. Ma ei ole temaga nõus, et probleem laheneks, ja tema nähvab, et tehku ma siis ise avaldus. Kontrolör lahkub, minu vastasistuja otsib selgelt edasist dialoogi.»

Ülerahvastatud rong. Foto on illustreeriv. Foto: Janno Zõbin

Mees väidab end olevat põline eestlane

Üllatuslikult ütleb mees, et peab end eestlaseks. Heli jätkab sündmuste kirjeldamist:

«Nimelt olevat ta põline (juurtega) eestlane, kuna tema isa tulnud siia juba enne tema sündi, tema sündis eestlasena, on euroliidu kodanik, reisib, kuhu tahab, ja saadab meid kõiki (siis eestlasi!) siit minema. Jälle Siberisse. Samas vehib oma ID-kaardiga, esialgu ma ei huvitu. Kuni tema ütleb, et «ukrainlased on argpüksid, põgenevad oma maalt ja ei sõdi oma riigi eest». Kui siis küsin, et miks ta siis ise Venemaal tolle eest Ukrainasse sõdima ei lähe, teeb kavalalt silma, et näed, ei lasta, et tal eriülesanne, nagu paljudel teistel... Ühesõnaga näitab lõpuks oma noorepõlvefotot erivägedest ja teema selles, et temasuguseid hoitakse siin, et kui õige aeg, siis jagatakse relvad ja teadagi mis. Nüüd teised seal rongis, ümberringi istujad (nagu selgub, kõik räägivad ühtäkki head vene keelt), muutuvad juba ärevaks, püüavad teda ei-tea-miks maha rahustada.»

«Ma tunnen, et minu mõõt on täis. Meelitan talt uuesti välja ID-kaardi näitamise, öeldes, et ma tegelikult ei usu ikka, et ta on EL-i kodanik, vast uhkustab niisama. Kusjuures ühtäkki teised nüüd ümberringi (kaasaarvatud «ukrainlased», kes pigem ilmselt äsja Venemaalt saabunud) juba keelitavad tüüpi, et ärgu näidaku mulle oma ID-kaarti, sest ma tahtvat tema andmed lihtsalt üles kirjutada. No muidugi tahan. Mužik siiski annab oma ID-kaardi ikkagi uhkelt minu kätte, sest ilmselgelt on ta juba tulevase võidujoovastuse lummuses. Jätan meelde nime ja sünniaasta, kaart näib ehtne.»

Seejärel otsustas Heli bravuuritsevast mehest häirekeskusele teada anda. Ta kirjutab: «Lähen eemale, võtan telefoni teel ühendust häirekeskusega, kirjeldan olukorda. Häirekeskus ütleb, et ta ei usu (!), et politsei selle peale välja üldse tuleks, aga et annavad siiski kohalikule sihtkohale (kuhu kontrolör väitis mehe minevat), teada. Kõne katkeb täiesti lolli koha peal – nad ei tea, kes ma olen, ega hoopiski kõiki asjaolusid, väljaöeldut... Levi ei tule enam tükk aega ja loobun. Peatus jõuab alles tüki aja pärast kätte ja mina ka enam ei usu, et patrull tuleks.»

«Mees läheb maha. Viimasel hetkel kargan siiski püsti, et lähen vaatan ukse vahelt, kas tõesti ei tulnudki. Kõik ju väitsid, et ei tule. Selgub, et ma olin ise ka täitsa loll. Seal seisab politsei perroonil (kahtlusalune juba läinud) ja näib kuidagi nii nunnu ja südantsoojendav, see meie politsei, ja samas abitu, sest ma ei viinud oma asja lõpuni. Lehvitasin neile, andsin sulguvate uste vahelt kogu info, kaasaarvatud foto, mis ma tüübist tegin, ja nii see rong edasi sõitis. Politseipatrull (varastes kolmekümnendates lühemat kasvu nais- ja meespolitseinik) näis olevat täis tahtmist edasi tegutseda.»

Politsei kutsumise eest sai naine kriitikat

Edasine olukord jahmatas taas. «Mina sain rongis aga täieliku peapesu (kõik tsensuursete väljenduste piires siiski). Selgus, et vaguni (selle minupoolses ulatuses, kuna mujale sündmuste vibra ei levinud) poolehoid ei kuulu mulle. Selgus, et mõni on halli passiga ja mõni mingi muu passiga ja et miks ei võinud lasta lihtsalt inimesel meelsust väljendada –meil on sõnavabadus. Ja kõik on niigi pinges... Kogu jutt oli vene keeles ja mul paluti lahkuda. Ja üks tegi nüüd hoopis minust pilti, ilmselt saadab Putinile,» avaldab Heli. 

«Tuli tagasi isegi kontrolör ja tõstis mu peale päris kõvasti häält, et miks kutsusin politsei, oleks pidanud hoopis talle teatama. Mäletasin küll tegelikult, mis ta mulle enne ütles. Ja kui küsisin mehelt, kes eesti keeles kogu juhtumi initsieerinud joviaal-agressiiviku korraks paika pani, et kas ta tahaks igaks juhuks mulle oma kontaktid anda, kui avaldusest midagi tuleb, siis vaatamata sellele, et ta naine teda togis, et ütle-ütle, mees lihtsalt pobises, et ta tegelikult ei kuulnudki midagi...»

«Minu peatuseni jäi kümmekond minutit. Esmalt püüdsin «auditooriumile» midagi veel selgitada, aga suht abitu tõdemus «veri on paksem kui vesi» pani mind mind epitsentrist lahkuma resigneerunult naeratades. Mõtlen nüüd sellest kodanik V. E.-st, et ilmselgelt mitte mingi «tippagent», aga ohtlik idioot ikka – seda küll mitte ka selle sõna traditsioonilises tähenduses. Ja neist kõigist teistest, rahvusest sõltumata.»

Elron: tuleb pöörduda politsei poole

Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Katrin Kulderknup kommenteeris, et kui keegi ütleb rongis inetuid asju, tuleb pöörduda politsei poole. «Laupäeva hommikul Tallinna-Narva reisi teenindanud klienditeenindaja hindas rongis olnud olukorda reisijate omavahelise vestlusena, mida väga sageli nende tööpäevadel näha on. Klienditeenindaja täitis etteantud töökohustusi, teenindades ka teisi rongis viibijaid,» selgitas Kulderknup.

Kui rongireisija tunneb ennast mingil põhjusel rongis viibides ohustatuna, on tal Kulderknupu sõnul õigus helistada korrakaitseüksusele. «Oleme siinkohal tänulikud, kui antud tegevusest teavitatakse ka rongi personali,» lisas ta.

Siinkohal vabandab Elron reisijate ees, kes tundsid ennast rongireisi ajal ebamugavalt. «Elron teenindab igapäevaselt rohkem kui 20 000 reisijat ning meil on üle 200 väljumise päevas,» lisas Kulderknup.

Pöördusime kommentaari saamiseks ka politsei poole. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristjan Lukk ütleb, et häirekeskusele teatati eile kella 12 ajal, et joobes mees ähvardab reisirongis kaasreisijaid. «Politseipatrullil ei õnnestunud meest tabada, kuid teataja andis edasi info tema võimaliku isiku kohta. Juhtunu asjaolud on täpsustamisel,» avaldab Lukk.  

«Sõnavabadus ei ole piiritu ja teiste inimeste diskrimineerimist sõnavabadus ei õigusta.»

Avalikus kohas on keelatud käituda teisi inimesi häirival viisil, sealhulgas teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. «Sellise käitumise puhul võib olla tegemist avaliku korra rikkumisega, aga teatud kontekstis ka vaenu õhutamisega. Need on karistusseadustiku alusel karistatavad süüteod. Sellist käitumist nähes tasub sellest alati politseile teada anda, sest sõnavabadus ei ole piiritu ja teiste inimeste diskrimineerimist sõnavabadus ei õigusta,» selgitab politsei esindaja.