2003. aastal avastatud kääbusplaneedi Sedna orbiit on kõige kaugele ulatuvam ning kompab Päikesesüsteemi äärealasid. Astroloogilises plaanis kirjeldab see planeet meie elu suurimat õppetundi, nii üksikisiku kui ühiskonnana. Sedna avab sügavaid saladusi elu kohta planeet Maal. 

14. novembril aastal 2003 avastati taas üks uus kääbusplaneet Pluutost veelgi kaugemal, mis sai nimeks Sedna. See pisike planeet on värvuselt punakas nagu Marss ning asub Maast lausa kolm korda kaugemal kui Pluuto, tehes sellest ühe Päikesesüsteemi kaugeima teadaoleva taevakeha.

Kuna Sedna asub niivõrd kaugel, on selle orbiit äärmiselt lai, millel liikudes Sedna viibib ühes tähemärgis palju pikki aastaid. Võib öelda, et Sedna puudutab meie Päikesesüsteemi äärealasid. Hetkel on Sedna Sõnni lõpukraadis, kuid see on viibinud Sõnnis juba alates 1968. aasta veebruarist. 2024. aastal jõuab Sedna viimaks Kaksikutesse, jäädes sinna kuni aastani 2068. Mis on selle eriliselt kauge ulatusega taevakeha tähendus?