Raamatuturgu saab nagu iga muudki asja käsitleda kui sporti või kasutada enim müüdud raamatute edetabelit selgitamaks välja, milline on eesti rahva psüühe. Tõlkija ja kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer ning Juku-Kalle Raid uurisid 2021. aasta raamatute müügitabelit ning tegid järeldusi.

«Jukuraadio» 394. köögilauda on koos saatejuhi Juku-Kalle Raidiga kogunenud kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Krista Kaer. Teeme ekskursiooni aastal 2021 Eestis enim müüdud raamatute edetabelisse. Raamatute edetabel on rahva psüühe, just selle kaudu saame teada, kes me oleme – kuna sa oled, mida sa loed.

Võrdleme 2021. aastal müüdud raamatute edetabeli esimest 100 eelmiste aastate omadega. Ja esisajasse pääsemine on vinge asi, kui mõelda, et Eestis ilmub umbes 3500 raamatunimetust aastas. Sealjuures on keskmine raamatutiraaž kusagil 500 eksemplari juures, mis matemaatiliselt teeb kokku umbes 1 miljon ja 750 000 eestikeelset raamatut aastas.

Igal aastal on turg erinev. Veel kümnend tagasi laiutasid edetabeli otsas sitasti kirjutatud eneseabiteosed ja täielik esoteerikamöga. Võib öelda, et kainet mõistust on tasapisi peale tulnud.

Vihjeks nii palju, et ilukirjanduse müük on tõusuteel, nõidade osakaal langenud, välja arvatud mõned raudbetoonist ennustajad. Näiteks Igor Mang võib puuõõnde koguda kõik maailma neitsid ja teha nendega, mis ise tahab, aga püsib ikka tabelis.

Samas aga lähevad hästi raamatud stiilis «kuidas investeerida nii, et oled homme rikas» ja «kuidas saada miljonäriks poole minutiga», kuna eneseabi – nagu öeldud – vastuoksa väga ei prevaleeri. Jääme huviga ootama Peeter Koppeli investeerimisteost «Kuidas jääda mõistusele».

Suure võidukäigu tegi 2021. aastal lastekirjandus. Ja väga suure võidukäigu tegid eesti autorid. Juttu on raamatu tiraažidest, hindadest ja kõigest muust, mis selle spordi juurde kuulub.

Kuula lustlikku raamatusaadet siit:

Kommentaarid
Copy