ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raidi intekas Narva linnapea Katri Raigiga tema sünnipäeva puhul

Katri Raik tegi Narvas kohalikel valimistel imetulemuse. Aga täna on tal sünnipäev, mida ei juhtu iga päev. Juku-Kalle Raid otsis Katri linna pealt üles ja rääkis oma vana sõbraga pisut niisama pidupäevajutukest.

Tere, kallis Katri! Kõigepealt sulle mõnusat sünnipäeva. Räägi, kas hommikust peale soovitakse Narva tänavatel juba auväärsele linnapeale õnne?

Auväärsele linnapeale küll õnne ei ole soovitud, küll aga soovitakse: «Palju õnne, Katri!»

Ei mingit aupaklikkust!

Ei mingit liigset aupaklikkust, mis on ju hea. Aitab küll, kui kõnetatakse lihtsalt Katrit. Sest ma olengi tegelikult ju lihtsalt Katri! Ja see on kõik nii tore ja armas, kui täitsa võõrad inimesed niimoodi ligi astuvad.

Sa tegid valimistel Narvas väga raju tulemuse. Nädal enne sünnipäeva see juhtus, nii et sünnipäevakingitus iseendale?

Ah sa pagan! Niimoodi ma pole osanud küll mõelda, et see on kingitus iseendale. Ma tajun seda kõike rohkem nagu hullu vastutust. Ja valimisõhtul ma tegelikult enda tulemust spetsiaalselt ei jälginud, vaid ikka kogu meeskonna oma. Ma tean Narva poliitilisi mullistusi ja situatsioone, siin on see kamba resultaat olulisem. Oma selle valimistulemuse õppisin ära alles Anu Välba saates ja nüüd on see number jälle meelest läinud.

Sinu poolt hääletas umbes iga neljas narvakas.

See teeb õnnelikuks küll, mis seal üldse salata. Mõtle ise, kõnnid mööda linna, aga vastu jalutavad riigiametnikud, noored emad, memmed ja stiilsed taadid. Ja siis mõtled, et näe, iga neljas hääletas minu poolt. No väheke uhkeks teeb, aga seda hullem on muidugi ka vastutus!

Nii et jalg väheke väriseb?

Jalg ikka väriseb jah, mis sinna parata. Aga mitte hirmust, vaid just sellest vastutusest. Võibolla tuleb hiljem kusagilt raju õnnetunne lisaks, aga praegu on pigem ikkagi ainult väsimus. Kogu meie kambal, mitte ainult mul. See oli üks raske pikamaajooks ikkagi.

Sinu sulest on ilmunud suurepärane raamat «Viimane lahke maja», mis räägib lugusid ja legende Narva ajaloost, geograafiast ja linnast üldse. Selle raamatu najal oled sa teinud ka tohutult ekskursioone. Mis sa mõtled, kas suudad linnapeana neid jätkata?

Täitsa raudselt jätkan – nii palju, kui vähegi aega ning jõudu jätkub! Narvakad on huvitav kamp: neil ei ole niivõrd Eesti identiteet, kuivõrd ülitugev Narva identiteet. Narva on neile nagu koduplaneet lausa. Ja suve jooksul tegin neile selliseid jalutuskäike ikka kümneid. Juba Narva – Narva-Jõesuu laeval vähemalt 20 ekskursiooni, mis tähendab rohkem kui tuhandepäist publikut. Seal oli üks õudselt armas episood. Loosisime publiku hulgas raamatuid välja ning seal oli üks harukordselt maitsekalt riietatud, väga stiilne ja silmapaistvalt intelligentne vene proua. Õnneks võitis tema ühe raamatu. Siis ütles ta mulle: «See on selle suve kõige ilusam päev!» Mul võttis ikka korraks klombi kurku. Selliste hetkede nimel maksab raamatuid kirjutada. Vene keeles on sellest ka lühivariant, tundub, et narvakad teavad seda küllaltki hästi.

Kus me siis su sünnipäeva pidama hakkame?

No sünnipäeva tähistan ma koos kõigi oma – peamiselt eestikeelsete – sõpradega sihukeses lahedas puhvetis siin Narvas nagu Kuradigrill. Seda peab Ants. Ajame nüüd kohe kõik sõbrad kokku, eks, sest valimised lülitasid mind seltskonnaelust vahepeal täitsa välja, sõpru tahan juba väga näha.