ELU25 ⟩ Toivo Paavle: Oih! Kas päriselt ka kõige targem rahvas?

FOTO: Postimees

KUI LOLLUST EI PEETA LOLLUSEKS: Räägitakse, et vanasti võis igast külast leida kohaliku külalolli või koguni -hullu. Kui esimesed tegid rahvale pigem nalja, siis teistest oli mõistlik end eemale hoida. Kui meenutada kirjanduslikke allikaid, siis tulevad silme ette kõigepealt Pepík Hopp Švejkist ja Oru Eedi „Tõest ja õigusest”. Kuhugi nende vahele mahub ka Jaan Tatikas.

Pole tähtis, kust ja kuidas taolised erivajadustega tegelased ilmusid – kas neid vaevasid geneetilised rikked, sünnitraumad või olid eluajal tõsiselt põrutada saanud. Ikka juhtub. Aga pole kuulda olnud, et tollal keegi selliste härradega ühte sammu oleks tahtnud astuda.

Eeldades, et lollide osakaal on alati ja kõikjal enam-vähem konstantne, siis saab järeldada, et mida suurem asum, seda rohkem lolle.

Moodsal ajal on kõik teistmoodi ja nagu kirjutas Viivi Luik (EPL,02.10), on saabunud aeg, kui rumalust ei peeta häbiasjaks. Ka on aja jooksul osa külasid nii suureks paisunud, et neid lausa linnadeks nimetatakse. Eeldades, et lollide osakaal on alati ja kõikjal enam-vähem konstantne, siis saab järeldada, et mida suurem asum, seda rohkem lolle. Lihtsalt mõnele ei jää tarkus külge ja mõni on ohtralt muinasjutte lugenud või ulmefilme vahtinud ning elab nüüd oma luulude maailmas. Ja seda hoolimata kättesaadavast kooliharidusest ja teaduse progressist. Siinjuures ärgem nimetagem tarkuseks oskust telefoni näppida ja feissbukis sobrada.

Tahtsin jõuda maailma haaranud hulluseni, mille minivarianti näeme aeg-ajalt Vabaduse platsil ja Toompeal kisamas, plakatitega vehkimas ja vabadusi nõudmas: koroonat pole olemas, vaktsiinid on sitt ja solk, arstid on kaabakad ja statistikud valevorstid.

Selle sissejuhatusega tahtsin ma jõuda viimasel ajal maailma haaranud hulluseni, mille minivarianti näeme aeg-ajalt Vabaduse platsil ja Toompeal kisamas, plakatitega vehkimas ja vabadusi nõudmas: koroonat pole olemas, vaktsiinid on sitt ja solk, arstid on kaabakad ja statistikud valevorstid. Nii mõneski maailmapaigas on oma veendumuste kinnituseks jõutud Pronksiöö-taoliste sündmusteni. Meil õnneks veel mitte, küll aga on toimunud mingi kummaline Balti kett. Ei saagi aru, mida on selles kõiges rohkem – kas totrust või anarhiaihalust.

Seda lärmakat protestijate kampa on täiesti põhjendatult võrreldud ususektiga. Meie kauged eellased olla ka pöördunud usu rüppe just seetõttu, et nad ei saanud aru seletamatutest nähtustest ümbritsevas maailmas ja nii tekkis neil kujutlus kõikvõimsast Jumalast. Ka koroonavastasel sektil on vähemalt üks jumalus – sulikalduvustega inglise tohtrihärra Andrew Wakefield, keda igal võimalikul juhul tsiteeritakse ja kellele sekundeerivad kohalikud tänavaviroloogid ja –epidemioloogid ning kõik teised lõplikku tõde tundvad prohvetid. Neid viimaseid leidub nii poe nurga taga kui ka Riigikogus. Koroona ja vaktsineerimine on neile nagu taevamanna, millega toita oma ilmeksimatuid mõtteid. Aga selle asemel, et vaikselt toanurgas mõtiskleda oma tervise ja surelikkuse üle ning teha profülaktikat mee ja viinasokkidega, on neil vastupandamatu tung kuulutada oma ideid kogu maailmale – eks seegi ole ususekti tunnus.

Muidugi ei jõua kõik sekti liikmed ja kaasajooksikud linnaväljakutele oma tõde kuulutama. Hoopis ohutumaid ja avaramaid võimalusi pakuvad virtuaalmaailma anonüümsed kommentaariumid.

Tasakaalukamal inimesel võtab sotsiaalmeedia üleuputanud jaburate hirmude ja ennustuste rosolje silme eest kirjuks: farmatseutide vandenõu, näitlejatest surijad, sissesüstitavad kiibid, magnetiseeritud või mürgisüstiga zombideks muudetud ohvrid ning takkapihta salapärane G5. Meenub ka üks lätakas akadeemik Tarmo Soomere aadressil, kes julges midagi piuksuda koroonast ja ajas seetõttu ususektil harja punaseks – et mida see mees ka teab. Ainuke, mis veel inimkonda päästaks, oleks hobuste ussirohi, kergemal juhtumil hädapärast ka torusiil või pesuvalgendi.

Muidugi ei jõua kõik sekti liikmed ja kaasajooksikud linnaväljakutele oma tõde kuulutama. Hoopis ohutumaid ja avaramaid võimalusi pakuvad virtuaalmaailma anonüümsed kommentaariumid. Paraku hakkab seal silma, et mida totakamad seisukohad, seda vigasem õigekiri. Kokkuvõttes söandaks ikka väga tõsiselt kahelda väites, et oleme maailma kõige targem rahvas. Ja sellised tahavad veel presidenti otse valida ja teha muid tähtsaid otsuseid. Hoidku taevas selle eest!