ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Afganistani kadunud miniseelikud ja rõõmsad tüdrukud

1960ndate Afganistan, täiesti vabameelne koht.

FOTO: AFP / Scanpix

Tänane radikaalislamistlik Afganistan on justkui vastand Afganistanile 1920ndatest kuni 1970ndateni, mil riigis valitses leebe monarhia ning tegemist oli vaba maaga, kus tütarlapsed jalutasid ringi katmata nägudega ning miniseelikutes. Toonane Afganistan oli ka hipide lemmikpaik, kirjutab Juku-Kalle Raid. Kuula lisaks Afganistani minevikust rääkivat Juku Raadio saadet, kus on külaliseks geograaf Toomas Kümmel.

Kabuli, Afganistani pealinna, on ülistatud mitmetes hipilugudes ning internetis levib tohutute kogustena pilte sealsete 1960ndate «õnnelikest aegadest». Eriti torkavad silma rõõmsad miniseelikutes tütarlapsed, see on võrreldes tänasega justkui teine planeet. Paljude vabameelsete tegelaste jaoks oli toonane Kabul ja Afganistan üks «palverännakute» paikasid, kindlasti andis selleks põhjust lahke atmosfäär, aga mitte vähem tähtsaks faktiks ei kujunenud kergelt kättesaadav oopium – nagu siis, nii on Afganistan ka täna üks juhtivaid oopiumimaid. Selles mõttes on sõda narkootikumide vastu seal täiesti lörri läinud, veel enam, mitmed teadlased on maininud, et pidev abi Afganistani põllumajandusele vaid suurendas moonipõldude ning välja viidava oopiumi hulka. Aga heidame põgusa pilgu riigi lähimasse ajalukku.

Eriti torkavad silma rõõmsad miniseelikutes tütarlapsed, see on võrreldes tänasega justkui teine planeet.

1920ndate aastatel hakkas senini omavahelistes klannisõdades käärinud Afganistan, kus põrkusid Vene ja Briti impeeriumide huvid, tasapisi rahunema. 1926. aastal sai Afganistanist taas kord kuningriik.

Pärast suurt Euroopa ringreisi 1928. aastal pöördus Amanulla-Khan tagasi kodumaale. Olles nähtu ja kogetu mõju all, alustas ta kultuurilist revolutsiooni Afganistani moderniseerimiseks. Ta kohustas Afganistani elanikke kandma euroopalikku riietust. Samal ajal ilmus foto tema abikaasast katmata näoga ja euroopalikus kleidis. Väikeste tagasilöökidega oli Afganistan täiesti vaba – eriti võrreldes tänasega – kuni 1973. aastani, mil monarhia kukutati ning kuulutati välja vabariik. Ometi ei lõpetanud ka monarhia varisemine kohest vabaolekut, see juhtus alles 1978. aastal, mil võitluses radikaalsete moslemite ning kommunistide vahel Nõukogude Liit riigile oma «abistava käe» sirutas.

Pärast suurt Euroopa ringreisi 1928. aastal pöördus Amanulla-Khan tagasi kodumaale. Samal ajal ilmus foto tema abikaasast katmata näoga ja euroopalikus kleidis.

Mis aga toimus veel varem?

Vene ja Briti impeeriumi vahel toimus 19. ja 20. sajandi alguses geopoliitiline võitlus mõjusfääride pärast Lõuna- ja Kesk-Aasias. Selle võitluse geograafilise puhvrina joonistati maakaardile Afganistan. See territoorium on taas täitnud maailma ajalehtede esiküljed, raadio ja televisiooni. Metsik maa, kus inimesed mägede vahel orgudes elavad samamoodi nagu nende esivanemad 16. sajandil. Kui parajasti ei ole silmapiiril ühtegi sissetungijat, kelle vastu võidelda, võetakse kiiresti üles kodusõda, et omavahel suhteid klaarida. Arvukad rahvusgrupid ja eraldatud hõimud on pidevale käärimisele heaks pärmiks.

Niipea kui väljastpoolt on püütud importida mõnda ideoloogiat, mis on rikkunud hõimude omavahelist habrast tasakaalu, on alanud püsivam kodusõda või interventsioon.

Kui inglased üritasid 99 aastat edutult Afganistani vallutada, jäeti see maa mõneks ajaks peamiste geopoliitiliste mängude harrastajate poolt rahule. Ja õigesti tehti, sest Afganistani territooriumi asustavad hõimud elasid segamatult oma elu ja omal moel said nad ka hakkama. Muidugi, omavahelist verevalamist tuli ikka ette. Niipea kui väljastpoolt on püütud importida mõnda ideoloogiat, mis on rikkunud hõimude omavahelist habrast tasakaalu, on alanud püsivam kodusõda või interventsioon. 1979. aastal sekkus Nõukogude Liit sotsialismi ehitamise sildi all, sai lüüa ja pidi 1989. aastal Afganistanist oma väed välja tõmbama. Vastureaktsioonina haaras riigis võimu peamiselt puštude islami äärmusrühmitus Taliban. Afganistani Islami Emiraadile avaldas relvastatud vastupanu nn Põhja-Allianss, mis tegutses riigi põhjaosas peamiselt tadžikkidega asustatud alal.

7. oktoobril 2001 algas USA ja liitlaste sissetung Afganistani. Sissetungi põhjus olid 11. septembri terrorirünnakud USAs ning eesmärk hävitada Afganistani oma tugipunktina kasutanud Al-Qaeda terrorivõrgustik. USA üle-eelmine president Barack Obama teatas 2009. aasta detsembris plaanist 2012. aasta lõpuks väed Afganistanist koju tuua. See otsus venis selle aasta augustisse, kui nägime dramaatilisi kaadreid Kabuli lennuväljal viimast platsdarmi hoidvatest USA ja liitlaste sõduritest, kes püüdsid organiseerida nendega koostööd teinud afgaanide evakueerimist. 20 aastat sõjalist kohalolekut lõppes jälle edutu taandumisega.